Kui eelnevail päevil oli lund nagu tema oli, pigem tuisuvaalud ja sekka üsna õhuke kiht, eriti metsas, sai veel ringi liikuda, siis eile tegi ikka väga vihase lumeuputuse. Miski lollakas kirde-edela suunaline tiheda saju keel aina ründas ja ründas Nõmbat siin Kesk-Hiiumaal. See oli osa üldisest Loode-Eesti lumesajuvööndist, mida toitis sooja mere ja külma õhu koosmõju. Vahetasin eile aina sajutopsikuid. Sulatatult sai sademete kogusummaks 30 mm. Ent selle hulka jääb ka varasemast sajust midagi. Nii et täpseid andmeid pole välja käia. Samuti oleks mõttetu lume paksuse mõõtmine. On see ju tuisu tõttu ikkagi väga ebaühtlane. Eesti rekordpaksus olla praegu Tallinnas - 37 cm. Kindlasti on Nõmba vähemasti sama paksu lume saanud. Kuigi arvuliselt tundub see 37 cm ju üsna vähe. Silma ja tunde järgi on siin justnagu rohkem.
Rookisin eile õhtul, põhiline töö oli aga täna. Õnneks vallasahk lükkas maanteest majani tee lahti. Aga maja juurest puukuurini ning pesukuivatusvarjualuseni tuli kõik käsitsi rookida. Paar tundi kulus ära. Iseenesest ju kerele hea, sai trenni tehtud. Ja tulemust ikka näha ka, vägevad vallid ja head vabad rajad. Majahoovis hakkab lume ladustamiseks paraku ruum otsa saama. Ja kui veel uut lund koos tuisuga tuleb, mis sügavad vallivahed peaks täis ajama, siis... ei taha sellele mitte mõeldagi. Ja kui peagi on vaja kompostihunniku juurde pääseda, et koorteämbrit tühjendada, siis ei kujuta seda vallist läbi sumamist ja sinna pääsu ettegi. Nii kaugele säärast korralikku rada kaevandada mitte ei viitsi.
Aga et mitte nii koleda lume lainel lõpetada, siis lisan siia otsa ka midagi meeldivamat. Tubane-talvine aeg on paras millegi maitsva vaaritamiseks. 7. jaanuaril keetsin veidi õunamoosi. Hakkasid osad koduaia õunad käest ära minema, niisiis tuli need ära kasutada. Sekka puistasin kardemoni.
Ning eile tegin selle hooaja esimese plaaditäie ahjuõunu. Hapukatest mahlastest 'Sidrunkollastest taliõuntest' saab väga maitsvad. Kui lisada veidi suhkrut, tublisti kaneeli ning augu täiteks rosinaid.
