"Nanopalmid" ümber maja (Climacium dendroides)

 Ilmselt kõige esimene samblaliik, mille aastakümnete eest selgeks sain, on harilik tüviksammal (Climacium dendroides). Algselt kutsusin teda palmsamblaks. Sest tõesti, mõni neist näib välja kui pesueht palm. Tegemist on mu koduõues kasvava samblaga. Lugedes kirjandust, väidetakse teda olevat ikka niiskete või lausa vesiste kasvukohtade lembene. Siin künkapealsel kõrbeb aga maapind suviti alatasa julmalt läbi. Ja ometi saab ta täiesti hästi hakkama. Lisaks olen leidnud teda ka kodupuisniidult, sealsed tingimused on aga märksa niiskuseküllasemad.

                                     Harilik tüviksammal ehk Climacium dendroides

Tüviksammal on hästi äratuntav, talle sarnaseid meie looduses nagu õieti polegi. Ainult põõsassammal öeldakse olevat sarnasevõitu, ent too on palju haruldasem ja mitte nii selgelt puu moodi. Mõistagi on need "puud" pisikesed, kuni 10(15) cm pikukesed, ent nii kõrgeid pole mina nägema juhtunud. Pigem ikka nii paari-kolme tollised. Eks maja juures pea nad ka niitmist taluma, vahest ilma selleta sirguks veidi pikemaks?

Climacium dendroides, "palmimetsa" vaated kodumaja juurest. Enamasti on tüved siiski rohkelt oksistunud ja päris palmilikke leiab harva.

Kui muidu enamus samblaid kasvab tipust aina juurde ja alumine osa kõduneb aegamisi, siis tüviksamblaga on asi keerulisem. Nimelt on tal pinnases risoom, millest lähtuvad varred ning nendest omakorda oksad. Okste otsast tõusevad pikkade niitjate moodustiste (harjased?) tipus eoskuprad, mis valmivad talvel. Neid eospäid pole ma ise vist kordagi nägema juhtunud. Ehk peaks tänavu tähelepanelikum olema ja ekstra asja uurima? Nagu enamus samblaid, on ka tüviksammal kahekojaline. Tüviksamblad on siin kodu ümber pigem väga oksised, palmisarnaseid, kus vars ja selle osas okstetutt, leiab harva. Ühe säärase eile pildile siiski sain, maja heki ääres.

Climacium dendroides koduaia heki ääres. Kui pisike see "nanopalm" ikka on, näitab ära viimasel ülesvõttel taustaks olev kaseleht. "Täiskasvanud palmi" kõrval on märgata nooremat uut tüve, millel oksad pole veel välja arenenud.

Tüviksammal on maailmas laia levikuga, kõige tihedamalt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, leidub aga ka Siberis, Hiinas, Jaapanis etc. Huvitav on tüviksambla esinemine Uus-Meremaal, kus arvatakse siiski olevat inimmõjul sisserännanuks. Paar leidu on ka Austraalias ja Tasmaanias. Tüviksambla perekonnas on neli liiki, neist Climacium japonicum, ilus kahar pikaoksine, levib Jaapanis, Hiinas, Koreas ja Primorjes. Climacium americanum, üsna meie tüviksambla sarnane, ehk vaid hõredaoksisem, kasvab valdavalt Põhja-Ameerika idaosas, ent ka läänepoolmikul. Paar leidu olla ka Euroopas ja Aasias. Climacium acuminatum on aga väga haruldane, ainult kolm leiuala USA-s. Tema kohta netist pilte ei leiagi.

Selline väike ülevaade siis tüvik- ehk palmsamblast, ühest mu lemmikumast sammaltaimest.

On sammalde aeg

 Tegelikult kestab veel mõnede lehtpuude kollendamine, aga siiski on nüüdseks valdavaks meeleoluks saanud samblad. Nende aasta tippvorm on käes, on nii elust pakatavad ja ülirohelised. Sammaldel on aastas kaks kasvuaega, teine varakevadel. Hilissügisene on aga see kõige-kõigem. Praegu nad lausa hiilgavad oma heledaid, sügavamaid, smaragdi- ja mis kõiki rohelisi toone. Eilse vihmaga ja tänase päiksepaistega käisin aias ning kodumetsas kaameraga ringi, klõpsisin siit ja sealt. Kõiki erinevaid samblaid muidugi piltidele jäädvustada ei jõudnud. Noh, oli juttude juurde fotosid vaja, kirjutasin sammaldest lausa kaks artiklit, üsna sarnased küll, aga mis sa ära teed kui nii paeluv teema ja võiks seda jagada mitmele poole. Siinkohal mõned ülesvõtted.

Vaated metsaaia Castanea sativa alt ning vaade üle Tennotiigi samale kastanipuule. Samblavaibas valdab niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus).

Metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) aias Karbon-kiviktaimlas ja Soopuisniidul. Üks tavalisemaid metsasamblaid, üks toredamaid kohevaid samblavaipu loov liik.

Kaks sammalt Karbon-kiviktaimlast. Üks lubjakivil, teine hapul graniitsel rahnul. Nende liikide määramisega pole ma veel söandanud rinda pista...

Harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis), üks kõige silmatorkavamalt eripärasemaid samblaid. Kipun teda omatahtsi sulgsamblaks nimetama, kuna tõesti meenutab ehk enim linnusulge. Kodumetsas on teda vähe, vaid näpuotsaga kahes kohas, muuseas avastasin, et olen teda sammaldanud pisarmändi istutades selle kaitsvaks pinnasepolstriks. Käisin täna kodumetsa Tagapuisniiduni välja, ent rohkem seda liiki mujal ei märganud.

Harilikku karusammalt ehk käolina (Polytrichum commune) kasvab kodumetsas vaid paaris kohas. Kunagi oli eriti vägev vohamine Huugipiiril, ent sealse lageraide tõttu vist enam mitte nõnda kaunis. Ei jõudnud täna sinna kaema. Klõpsasin paar kaadrit puisniidu tee äärest.

                                   

Palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) on käolinast väheldasema kasvuga. Ülihästi tunneb ta end metsaaias, sealsel kraavide-tiikide kaevandamisest kuhjatud liivapinnasel. Moodustab lausa "samblamurusid", mu meelest kaunemaid n-ö murusid ülepea! Korra või kaks aastas käin need kohad niidukiga üle, see teeb aga samblavaiba justkui tihedamakski. Muide, Tammemäe künkal leidub veel kolmaski karusamblaliik, madalam ja sinaka, isegi metalse tooniga, küllap liiv-karusammal (Polytrichum piliferum). Pilti hetkel lisada ei ole.

Omaette teema on turbasamblad. Ega ma neid eraldi määrata oska, see ongi pigem teadlaste pärusmaa. Metsa kraavide servadesse, lausa kuhjatud liivateedele on tungimas järjest enam hele-helerohelisi samblamütakaid. Üsna kindlalt on see mets-turbasammal (Sphagnum squarrosum), erandlik turbasammalde seas, kes ei vaja üldsegi ülivettivat pinnast, saab hakkama ka kuivemais paigus, päris niiskuseta liivasussil siiski ehk mitte. Tema sekka on ka punaseid turbasambla üksiktaimi. Ehk on see lillakas turbasammal (Sphagnum magellanicum)? See nimi viitab otseselt sellele, et sama liik levib muuseas ka Lõuna-Ameerika lõunatipus. Põnev kosmopoliit!

 

                                     Mets-turbasammal (Sphagnum squarrosum)

                                      Lillakas tubasammal ehk Sphagnum magellanicum?

Sellega praegu piirdun. Samblaid on siin Nõmbal muidugi igasuguseid, aga nende üles pildistamine on omaette kunsttükk. Eks näis, ehk teen millalgi Samblad vol 2 postituse lisaks?