Eksoodid Tšehhimaalt. Exotic plants from Czechia

 Tänasel viimasel sulapäeval jõudsid Nõmmba kohale veidi üle kahe nädala tagasi Tšehhimalt tellitud istikud. Too Tropik.cz on üks väga põnev puukool, asub seal kuskil Lääne-Böömimaal, Baierimaa piiri lähistel. Muidugi on sealne kliima meie omast märksa pehmem, talved mahedamad ja suved soojemad. Ometigi tekkis hasart midagi nende valikust ka endale soetada. Valik sai na lõunamaine, näis, kas või kes neist siin üldse ellu jääb. Esialgu tuleb need katsuda üle talve pottides siseruumes hoida.

Today, the last day temperature over 0 degrees, at last arrived ecotic plants from Czechia. This Tropik.cz is a very interesting nursery, with lots of desirable stuff. Of course their climate is much milder, not so cold winters and warmer longer summers than here in North. Now I have to try to keep the five potted plants indoors, cannot plant out before spring.

Mis siis tellitud sai? What I ordered?

Persea palustris. See igihaljas avokaado perekonna esindaja USA kaguranniku piirkonnast näeb välja kui ehtne loorber. Taluvat aga kogunisti -23 kraadi ning külmumise järel taastuvat hästi uutest võsudest. No näis..   This evergreen relative of avocado tree looks like a real Laurus. Native area is S-E of USA, coastal area mostly. It is told that the species withstand until -23 degrees. We shall see...

Schinus patagonicus. Rosee-piprapuu sugulane, kuni 5 m h põõsas, peaks olema üldiselt heitlehine. Looduslik areaal Tšiilis ja Argentiinas kuni 2000 m üle merepinna, külmataluvuseks antakse -21 kraadi. Meil seega piiripealne asi.   Relative of rosee-pepper tree, max 5 m h shrub, should be deciduous. Native distribution in Chile and Argentina until 2000 meters over sea level, should withstand until -21 degrees. So quite tender here probably. 

Berberis ruscifolia. Tšiilist pärit kukerpuu, Tšehhis olla pigem heitlehine. Külmataluvus jällegi vaid kuni -21 kraadi. A Chilean Berberis, in Czechia rather deciduous. Should withstand -21 degrees.

Berberis x bidentata (darwinii x trigona). Hübriidne looduslik kukerpuu Lõuna-Ameerikast, pooligihaljas, külmataluvus -21 kraadi. A natural hybrid from South America, halfly evergreen, withstand -21 degrees.

Quercus trojana. Albaaniast Lääne-Türgini leviv vahemereline tammeliik. Lehed liibanoni tammest väiksemad, 3-9 x 1,5-3 cm. Pooligihaljas. Talub kõiki muldi, ka väga lubjaseid. Näis, põnev on seda katsetada siin! A mediterranean oak species, leaves are smaller than Quercus libanii's. Halfly evergreen, grows in any soils, can stand very calcareous too. Really exciting to try it here!

Vasakul need Tšiili kukerpuud, ees paremal trooja tamm, taga kõrge väikselehine Schinus patagonicus, taga paremal Persea palustris.  Left side are visible two Chilean Berberis, in front right Quercus trojana, background high small-leaved is Schinus patagonicus and this broadleaved is Persea palustris.

Jaapani krüptomeeria, haruldane ja õrnavõitu okaspuu. Cryptomeria japonica, a rare and not hardy conifer in Estonia

 Jaapani krüptomeeria on oma kodumaal tavaline metsapuu, ühtviisi majanduslik tarbepuu, teisalt templite ümbruses leidub iidseid vägevaid pühasid sugi-puid. Euroopa haljastuses ei ole ta teps mitte nii tavaline kui näiteks mammutipuu (Sequoiadendron), samas Assooridele on teda istutatud liigagi ohtralt, on ohuks sealsetele vähestele allesjäänud loorberlehistele metsadele.

Cryptomeria japonica is a common native conifer in Japan, used as a timber, but at the same time very ancient and huge holy sugi trees can be found around temples. In Europe it is not as common as, for example, mammoth tree (Sequoiadendron), but on Azores there have been planted Cryptomerias all around, which endanger local remnants of native laurel forests.

                                                       Nõmba, Hiiumaa, november 2023

Eestis arvati krüptomaeeria kaua lootusetult külmaõrnaks. Ent kliima soojenemine on siia hakanud oma korrektiive tooma. 2008. aastal pälvisid palju tähelepanu Veiko Maripuu neljameetrised ja käbisid kandvad krüptomeeriad Kuressaares. Mitmedki dendrohullud on sealseist seemneist pärit taimi Mandri-Eestisse istutanud, ent häid tulemusi on ette näidata vist väga vähestel. Näiteks Tallinna botaanikaaias kasvab krüptomeeria senini sootuks kaitstud triiphoones, subtroopiliste taimede osakonnas.

In Estonia here used to think that Cryptomeria is hopelessly frost sensitive. But climate warming seems to change it. 15 years ago here were news about Veiko Maripuu 4 meters tall Cryptomerias in Kuressaare, Saaremaa. Seedlings from these trees were planted in some places on mainland Estonia. But mostly these did not survive there. And, for example, in Tallinn botanical garden there Cryptomeria grows indoors in subtropical greenhouse. 

                                    Cryptomeria japonica, Nõmba. Hiiumaa, november 2023

Omale sain ma mõned pisikesed krüptomeeriad 2000/2001 Kärdla metskonna taimlast. Istutasin neid avatud heinamaa serva, nood aga hukkusid kohe. Veidi varjukamasse sõnajalakiviktaimlasse istutatud paar puud jõudsid visata peagu 2 meetrini, ent karmidel talvedel siiski surid ka nemad. Ainult üks jäi kuidagi unustatult kuuri seina äärde, hullematel talvedel vajus kaitsva lume alla. Kolisin selle viimaks metsaaeda. Kuid ka seal oli liialt talvepäikese mõju. Kuuseokstega varjutatud puu elas hirmsa 2013 talve küll üle, ent kaitsmata tüvi sai siiski päiksepõletuse. 2015 kolisin kahemeetrise puu päris metsa, kuivendatud alale. Seal on piisavalt suurte mändide ja kuuskede kaitset ning seal hakkas ta tasapisi aina edenema. Nüüdseks on vaat et 4 meetri kõrgune ning viimastel aastatel kannab ka käbisid. Ei mäleta aga, kas olen sealt seemneid saanud ja neist proovinud külvi teha. Pistokstest igatahes asja ei saanud. Nii on see krüptomeeria jäänud mul senini ainsaks. Hiiumaa kõige suurem sugi on ta igatahes! Huvitav, kui kõrged on Eesti kõige suuremad krüptomeeriad Kuressaares?

                                     Cryptomeria japonica, Nõmba, Hiiumaa, november 2023

I got some small Cryptomerias from Kärdla forestry nursery 2000/2001. I planted some of them to open area in my garden, where these died quickly. Two Cryptomerias lived some years in a bit more shaded fern-garden, grew even nearly 2 meters high, but in very harsh winters died them too. Only one survived, halfly forgotten near shed wall, where it bowed under snow while the harshest winters. Then I removed it to woodland garden, but even there was too much sun while the end of 2013 bad winter. Tree survived (covered by spruce branches), but uncovered trunk got still sun burn damage. 2015 I removed the Cryptomeria farer, to real woodland environment. There it is very well protected from March sun by big pines and spruces. And it grew higher and higher. Now it is about 4 meters tall and in the last years it bearing some cones. I do not remember, did I try to sow some seeds from the cones or not. But cuttings I made from branches did not root well and in the end died. So this sugi tree has remained the only one specimen here. It is the biggest Cryptomeria on Hiiumaa island, no doubt! It would be interesting to know, how tall are now Estonian biggest Cryptomerias in Kuressaare?

                        Cryptomeria japonica käbid/ cones, Nõmba, Hiiumaa, november 2023

Tali tuleb/ Winter is coming

 Eile veel... Hommikune lumekirme oli täitsa fotogeeniline, sellal kui tiigid veel jäävabad. Sai kõvasti aias ja kodumetsas ringi klõpsitud. Aga muidu on aju üsna välja surnud. Aiatöödega on ühelpool. Kände sai siin veel metsaaias maatasa raiutud ja üleeile paar liibanoni tamme metsa rebitud. Nimelt see liinikoridori jama on üks suur jama, kardetavasti langeb selle ohvriks Hiiumaa kõige suurem plaatan. Aga see on omaette teema. 

Järgnevalt mõned aiavaated eilsest. Täna lund ei ole, aga hommikul oli -5 kraadi, kõik jäätub ja külmub...

Yesterday morning surprised with a bit snow. It made landscape and trees picturesque, while ponds had free water yet. Today was -5 degrees and the winter really wants to come here. No garden works anymore. Oh, I do not like the long winters at all!!

Here some photos from yesterday from my home garden and woodland garden as well.

Sissepääs Aadria õue. Entarnce to Adriatic yard.

Väike tiik ja klibutaimla. Small pond with pebble-stone hill.

Küdooniapuu. Cydonia oblonga.

See Hiiumaa kõige suurem plaatan võib langeda liinitööde ohvriks... This biggest plane tree on the island will be probably killed by electic line works...

Vaated metsatiigile ("Garda järv"). Sirmbambused on tänavu sügisel väga kollaseks muutunud. Views to woodland garden pond. Fargesia murielae is very yellow this autumn, not evergreen at all.

Üks pisisaareke metsatiigis. A tiny islet in woodland garden pond.

Ambrapuu oli eile veel lehes... Liquidambar styraciflua had leaves on it yesterday...

Võlupõõsas (Fothergilla major) ja kiuline tääkliilia (Yucca filamentosa).

Vaateid metsatiikidele. Views to woodland garden ponds.

Madal novembripäike minu Lõuna-Ameerikas ja lumemustriline patagoonia gunnera. Low November sun in my South America and snowy Gunnera magellanica.

Aga aitab nüüd kah. Metsa okaspuude galerii lisan ehk millalgi järgmisel korral. 

But enough for now. Forest area conifers' pictures will come some other time.

Lõunapöökide kuld/ The gold of southern beeches

 I discovered that several times this blog has most of the readers from USA and much less from my homeland Estonia. So I thought today why not to write a prologue for this posting in English? Although the blog has translation possibility. English is a foreign language for me, so praps here are some grammar mistakes and order of words in sentence is surely incorrect. But who cares!

Well, in this post I just load up some photos from my island's home woodland garden. This autumn has been very warm and still some deciduous trees have some leaves on. Now the latest are getting fall colour: oaks, beeches and southern beeches. Amber trees still have some summer greenery on. 

About the woodland garden. It was a damp area, from autumn to spring partly flooded. About 15 years ago I started to fix it. It means, took a spade and begun to transform the landscape. I dug ditches and ponds, rose surface to low hills. So got good places for exotic shrubs and trees. Sandy soil is mostly slightly acidic, so it fits well for magnolias, stuartias, also for Notofagus and other South American plants. Although for south-americans our winters are mostly too harsh. The only southern beech which quite withstands our winters is Notofagus antarctica. And now in november their small-leaved crowns are pure gold!

Nõndaks. Tegin väikse võõrkeelse pöördumise oma inglisekeelsete lugejate poole. Ilmnenud on, et sageli on mu blogi vaatajaid märksa rohkem USAst kui meite oma Eestimaalt. Eks see väljamaa keeles kirjutamine ole nagu on, kindlasti kohmakas ja vigadega. Pealegi kahtlen, kas ikka viitsin edaspidi lausa kakskeelset blogi tegema hakata. No näis.

Noh, sai täna klõpsitud fotosid metsaaiast. Pikk soe sügis on puudel kaua lehti hoidnud, isegi harilikel tammedel veel pruunikat lehestikku üll. Karvased tammed kollendavad. Viimased pöögid ka. Ning lõunapöögid on puhas kullane litrite-ilu! Ambrapuud aga veel rohetavad.

Kui mullu püsisid metsatiigid kuivad novembri teise poole lume tulekuni, siis tänavu on täiesti triiki täis. Sedasi kiira-käära veepeeglitega saab metsaaed oma kõige ilusama ilme. Tegelikult kaevandasin need veejoomed ju praktilisel põhjusel: et tõsta liigniisket pinnast, kuhu saaks eksootilisi puid-põõsaid istutada. Aga ühtlasi kukkus välja omapärane maastikuaed, mõneti jaapanlik. Näiteks või seegi vaade:

A bit like Japanese style garden, only some water level rising is needed yet.

Vaade tagant metsaservast. Esiplaanil Sasa senanensis, vasakul kollendab Nyssa sylvatica, paremal kuuse all rohetab pensilvaania porss (Myrica pensylvanica), taga kollendavad lõunapöögid (Notofagus antarctica):

Ilus eksootiline kolmik. Notofagus antarctica, Nyssa sylvatica, Myrica pensylvanica:

Vaated siit ja sealt lõunapöökidele/ Views to southern beeches (Notofagus antarctica):

Gunnera magellanica & Notofagus antarctica:

Ning lõppu ka üürikest hariliku pöögi (Fagus sylvatica) ja karvase tamme (Quercus pubescens) kullendamist:

Idapöögid (Fagus orientalis) Nõmba metsas

 Võtsin täna kätte ja vaatasin kõik oma idapöögid (Fagus orientalis) üle. Eile sai kahest neist siin juttu tehtud, täna siis põhjalikum uuring. Siia alustuseks foto 2014. aasta septembrist Rogowist, sealsest idapöögimetsatukast. Kirjutasin tollest käigust ka HLi ja Aialehte. Märtsi lõpul 2015 ilmunud artikkel jäigi mul üldse Aialehes viimaseks. Katkendeid sellest:

"Vilikonnad ripuvad harilikul pöögil kuni 2 cm pikkuse varre otsas, idapöögil kuni 4 cm varrel. Peamiseks eristustunnuseks on lehed. Harilikul pöögil on need 5-10 cm pikad ja roodudepaare 5-9, idapöögil 5-15(20) cm pikad ja roodudepaare 10-14. Hariliku pöögi lehed on üsna ühtlaselt ovaalsed, idapöögilehed aga kõige laiemad keskosast tipu poole. Igatahes on lehed suured ja kauni kujuga, mistõttu idapöök näib harilikust pöögist dekoratiivsem. Erinevalt harilikust pöögist annab idapöök juurevõsu.  /---/  Kes aga nii kaugele nagu Bulgaaria sõita ei viitsi, leiab idapöögiku meeleolu ka meile märksa lähemalt. Mullu septembris sattusin Kesk-Poolas Rogowi arboreetumis toredasse idapöögi kultuuri, mis on rajatud 1959. aastal Sofiast saadud seemnetest. Kohe torkasid silma suured lopsakad piklikud lehed, andes siledate tüvede sammastikule hariliku pöögi metsast erineva meeleolu. Ilus puu on see idapöök! - tõdesin seal. Kahjuks ei paista fotodelt lehtede eriline suurus silma."

Nõndaks. Üsna põhjalikud eristustunnused, mu kriipseldatud võrdlev joonis kah. Roodudearv varieerub erinevail andmeil. On ka selliseid: Fagus sylvatica lehtedel kummalgi pool 6-8 roodu, Fagus orientalis lehtedel aga 8-13 roodu.

Igatahes kaasa ma sealt metsasihilt neid pööke urgitsesin, kuus tükki mul neid on. Kõrgemad üle pea sirgunud, teised väiksemad. Aga tore on see, et mingeid külmakahjustusi pole neist ühelgi esinenud! 

Miks mulle just idapöögid nii meeldivad? Esiteks: neil on suuremad ja kuidagi kaunima kujuga lehed kui harilikul pöögil. Teiseks eksootilisem päritolu. Kui Fagus sylvatica kasvas võibolla veel 1000 aasta eest isegi siin meie läänesaartel (praegune areaali põhjapiir Läänemere lõunarannikul), siis Fagus orientalis levib palju kaugemal: Ida-Bulgaariast ja Kreeka Traakiast mööda Musta mere lõunaranniku lähedasi mägesid Kaukaasiasse ja Kaspiast lõunas Hürkaaniasse, lisaks laiguke Türgi-Süüria piirialal. Ja mis hästi huvitav: idapööki peetakse vanapärasemaks liigiks kui harilikku pööki. Kõikse n-ö iidsemad on Ida-Aasia pöögiliigid. Nii et põhimõtteliselt võib idapöök olla hariliku pöögi esivanem.

Aga nüüd siis ikkagi see ülevaade Nõmba idapöökidest. Käisin ja pildistasin nad kõik üle. Olen nad aja jooksul üsna laiali istutanud: kaks on jäänud Aadria õue ja metsaaia piirilale, üks on okasmetsas pontose rodo ja iileksite seltsis, kaks Korintose teel metsas (Strandža), koos suure loorberkirsipuuga, üks aga sootuks kaugel Tagametsas, Metsaema männi lähistel.

Enamus neist on täitsa idapöögile omaste lehtedega, roodudepaare põhiliselt 9, sekka 8, mõnikord ka 10 või isegi harva enam. Lehtede kuju viitab üldiselt kah idapöögile, sellised piklikud ja natuke väljaveninud rombjad vms.

Esimene Fagus orientalis metsaaia servas:

Teine Fagus orientalis metsaaia servas, see eriti idapöögilik:

Kolmas Fagus orientalis, metsas pontose rodo ja iileksite naabruses:

Neljas Fagus orientalis, metsas Korintose tee ääres Strandžas, suure loorberkirsipuu kõrval:

Viies Fagus orientalis, sealsamas metsas Strandžas, jalgrajast mõni samm eemal:

Ning viimane, kuues Fagus orientalis, seal kaugel Tagametsas:

Selline ülevaade Fagus orientalis'test Nõmba metsas Hiiumaal. Muidugi poleks paha kui kõik kuus idapööki kasvaks koos väikse saluna, aga nii tema on läinud, et seda toredat liiki olen tahtnud näha mitmel pool metsas. Ja rõõmu teeb, et näivad sama vastupidavad olevat kui harilikud pöögidki.