Kunagi nooruses, kui nägin asju mustvalgelt, hindasin vabakujulist aiakujundust, igasuguseid prantsuse aiakunsti rangeid pügatud vorme nimetasin ma mõttetuseks. Õnneks muutsin peagi oma seisukohti. Hekid on igatahes omal kohal. Kusjuures mitte ainult aiaäärse piirdena, vaid suures aias ka eri aiaosade liigendajana. Just nagu Nõmbal ongi.
Alustasin pügamisetöödega, nagu ikka, maja juurest, juuli lõpul, kus käisin üle läikiva tuhkpuu hekid, punase kukerpuu ümarpüstja vormi ning viirpuu. Viimane on kujundatud jaapanipärases niwaki stiilis, ehk n-ö pilvepuu. Viirpuu on väga jõulise kasvuga, teine pügamine tuleb võtta ette lisaks sügisel.
Edasi järgnes ligustrihekijupp. See on rasketest lumedest lääpa vajunud ning tagasi vormi saamine nõuab väga jõulist lõikust, nõnda et tükati see hekijupp päris raagjas jääb. Kasvatasin need ligustritaimed ise seemnest.
Omaette paik on alumisel heinamaal, kuju üritan luua midagi topiaaraia sarnast, mõneti paks meenutama n-ö rohelisi varemeid. Põhiliseks on seal pöögi- ja valgepöögihekk. Fagus sylvatica taimed kasvatasin Kärdla Rannapargi puude seemneist, Carpinus betulus taimed aga Vaemla pargi puu seemneist, mõlemad kasvama pandud sajandivahetuse paiku. Algselt tahtsin istutada pöögimetsa, aga kuna me metsamaa liigniiske, siis enamus läks hekiks. Valdavalt punaselehise vormi sekka on roheliseks triibuks põhiliigi pööke. Pügatult nad oma eredad värvid küll kaotavad, fotol jääb üsna tume riba. Pöögiheki ees on ligustritest kujundatud sambad. Ligustritel on viimastel aastatel miski häda kallal, on hõredad ja lehed tumetäpilised vms. Tänavu siiski pole väga vigagi neil sammastel.
Kõige suurem ja töömahukam alumisel heinamaal on valgepöögihekk. Olen ta lasknud ehk liiga kõrgeks, üle pea sirguda, paras vaev seal küünitada. Pügasin seda hekki kokku lausa kolmel päeval, töötunde sai oma 8, just täna lõpetasin. Toreduse pärast on valgepöögihekki kujundatud ka väravakaar. Heki ühes nurgas see heledam sammas on aga lodjap-põsienela (Physocarpus opulifolius) kollaselehine vorm. Lisaks on seal alumisel heinamaal pügatud ka ebajasmiin.
Väsinud ja higine, aga rahul, et töö tehtud sai. Muide, ma pole juba aastaid suiti nii päevitunud olnud. Kui ilm soe, mis sest higisest särgist ikka seljas ligundada, eksole.
Aga sellega pole pügamisetööd siiski veel lõppenud. Sest tiigi taga ootavad oma järge tammesammas, vervev kontpuu pallpuukene, kukerpuupõõsas, türnpuu jne. Ning lisaks elupuu-grotta ehk uksekaare ja aknaga koobas. Nendeni jõuan vast ikka ka veel augustikuus, ehkki elupuu-grottat olen vahel püganud ka septembris.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar