Metsatiigi puhastustöö

 Metsaaia tiigid-kanalid on kuivale jäänud. See on tavaliselt igasuine nähe, välja arvatud mullune sajurikas suvi. Just see on aeg, mil saab tiigipõhja kasvanud tarnu ja muid rohte labidaga ära koorida. Viimati tegin suure koorimisetöö 2022 erakordselt kuival sügisel. Toona jäi üks tiigisopp osaliselt tegemata. Ei raatsinud sealt soopihlu välja rookida. Omapärane puitunud lamanduvate vartega roosõieline, tegelikult päris ilus taim. Toona oli sinna ka pilliroog siginenud, tõmbasin need välja, aga risoomid jäid sisse. Nüüd on pilliroostik seal laiutama hakanud. No ei meeldi see kõrreline mulle seal mitte! Täna võtsin pool päeva sealseks puhastustööks. Ilm hea pilvealune, sooja parajalt +21 kraadi. Tiigisopp nägi välja selline:

Eks ta natuke kahju oli see soopihlaauk soopihlatuks teha. Tegelikult siirdasin osad taimed esiplaanil oleva kaldarandi serva. Soopihl (Comarum palustre) õitseb praegu:

Koorisin tarnamättakihi ära. Pillirooga oli aga keeruline. Paganamas on ajanud paksud valged  risoomid rõhtsalt õige sügavale, tõmmates kippusid katkema. Ühes kohas on kaldarandist üles tunginud, sealt risoome kätte ei saanudki, ei hakanud kallast lammutama. Enamus mättaid ja pilliroopahna kärutasin veidi eemale metsaserva lohku. Töö edenes:

Siin-seal kallastel on ise eoseist tärganud kuningosmundasid (Osmunda regalis). Muist juba eoslehtede kandmise ikka jõudnud, muist aga päris pisikesed. Metsatiikide kaldail on tekkinud juba üle poolesaja isendiline populatsioon. Meil võõrliik, looduslikult levila põhjapiir Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Poolas. Siinne ühest istutatud taimest tekkinud metsistumine on igatahes väga võimas nähe. Üks pildike ühest kaldal haljendavast kuningosmundast, mulluse kuriili magnoolia lehe taustal on näha ka eoslehte:

Ja need valged küünlad on kahelehised käokeeled (Platanthera bifolia) Selles metsaaia osas on julgelt kakssada käokeelt ehk ööviiulit. Olgu siinkohal siis kõrvalepõikena pildike  naabruses ida-ambrapuu (Liquidambar orientalis) esise ööviiulitest:

Ja üks kõrvalepõige veel, ikka seal puhastatava tiigi naabruses. Nimelt õitseb jaapani kontpuu (Cornus kousa). Mullu õitses esmakordselt, tänavu 7 õisikut. 12 aasta eest külvatud kontpuudest neli on seal elus, õitsemisikka on jõudnud neist üks:

Nojah, aga see tiigitöö. Tulemus sai igatahes nii nagu vaja. Koorisin ka taamal kitsukese väina taga järgmist pikliktiiki osaliselt ka. Seal on tekkinud teine soopihla kasvupaik, seda praegu ei puutunud. Ja üleüldse sain korraga väga valusaid vopsakaid, küll käelabale, käsivarde, pöidlasse ja kõrvalesta. Parmud põrisesid, kärbseparv sumises, sestap ei kuulnud hoiatavaid mürgiastlalisi. Tundub, et vast olid herilased, kuskil kaldarandis neil pesa. Taandusin. Kooritud pinnase käru sain siiski natukese aja pärast ära viidud. Aitas tänaseks küll. Lõppu pilt endast kah. Taustal kuriili magnoolia (Magnolia obovata), selle all ööviiulid. Mõni võib küsida, et miks nii madal see tiik, et tee kohe hästi sügav, et siis ehk jääb vesi ka sisse. Aga mõte on just selles, et madalad metsatiigid kuivavad suvel ära ja nii on võimalik neid aegajalt labidaga üle käia, et sissekasvanud taimestik eemaldada. Eks seal metsaaias oleks koorimist mõnel pool veelgi, aga kardetavasti sel suvel ma selle tööni enam ei jõua. Aga eks me näe...