1-2. august 2025
Kuidagi ootamatult juhtus nõnda, et sain sel suvel ka ühe veidi kaugema kandi reisi tehtud. Erko ja Toivo tripile kaasa. Autoga. Mis on nii mugav kui ka tulemuslik. Autoga saab põrutada siia ja sinna, näeb kohti kõvasti. Jala ja bussidega ei jõuaks ilmaski nii palju ning aega kuluks hirmsal kombel.
Sel 1. augusti hommikul Hiiumaalt teele, bussi, laeva ja rongiga, Raplasse. Seal kolide laadimine autosse ja sõit lõunasse võis alata. Vihma kallas, mida edasi lõuna poole, seda enam ilm paranes. Maa kiskus lainesse ja tee hakkas hüplema üles-alla, sinka-vinka. Otepää kõrgustiku kruusateed andsid aimu, mis meid järgmistel päevadel ees ootas. Ikka õige kortsus maastik! Ja muidugimõista kaunilt vaheldusrikas.
Pühajärve sõjatamme kaesime üle. Maa lirtsus. tamm ise on mitu oksaharu kaotanud ja näeb nukravõitu välja. Erko mõõtis selle Valgamaa kõige jämedama tamme ümbermõõdu ära. Stend teatas, et rinnasümbermõõt on 698 cm, nüüd sai ta tulemuseks 740 cm. Pikka iga tahaks soovida sellele puule...
Märdi valgepöögimetsas käisime Erkoga vist aastal 2018. Toona oli oktoobrikuu, hakkas sadama ja pidime peamiselt telgis passima. Nüüd aga kiskus pilvede all õhtul na hämaraks, metsa all hoopis tume. Fotod jäid kõik nigelad, mis parata.
Mäletasime nagu üsna valgepöögi puhtpuistut, ent tegelikuses on sekka palju lehiseid. Siiski valgepööke ikka jagub. Nõlva laiuvate sõnajalgade välu servas oleva kaheharulise puu jämedama sammaldunud tüve ümbermõõduks sai Erko 180 cm. Kaldus puud oli keeruline mõõta, igatahes tubli tulemus!
Metsaserva paremates valgusoludes on valgepöökide võrad vilju täis. Ning leidub looduslikku uuendust. Eestis ainulaadne valgepöögimets! Meenutab oma asendilt ja ilmelt Lukne valgepöögimetsa Kuramaal Leedu piiri ääres. Seal on valgepöögid looduslikud, neid on rohkem ja on suuremad, siia aga algselt istutatud.
Aeg surus takka ning Sangaste pöögimets jäi kaemata. Põrutasime aina edasi. Piki kruusateid kuhugi ei tea kuhu. Tegelikult Oore vanasse metsavahikohta. RMK on sinna teinud toreda ööbimiskoha. Et kõik nii märg, ei olnud telkimise järgi mingit isu. Ühe majakese olid hõivanud slovakid. Meie võtsime lauda. Kus narid sees ja isegi madratsid olemas. Kõik tore, aga magada sain vähe, sääsed pressisid lauta ja ei lasknud tükk aega uinuda. Sestap olin hommikul pisut zombi olemisega.
Vaatasime hommikul üle ka teise telkimiskoha, mis asub samasse Aheru järve tungiva poolsaare otsas. Oli seal alles rahvarohke! Nojah, nädalavahetus ja rahvast tõmbab suvel muidugi vee äärde. Tegin mõned pildid sealselt biitšilt ja jätkasime teed Läti piiri poole. Päike siras ning tõotas tulla suurepärane päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar