Suur lumeuputus sulab kohinal. Täna küll enam mitte nii väga. Ehkki +5, on selge ja tuuline, seepärast. Igatahes võtsin enne hommikuse tee joomist kätte ja suskasin kolm ameerika pööki (Fagus grandifolia) Moosese heinamaale ehk Arkansase aeda maha. Üks ettemõeldud koht lirtsus ja ujus veest, pöögid aga ei kannata hästi liigniiskust, seega tiba kõrvale see istik. Suvel oleks sel kohal aga hea parasniiske muld. Teised kaks said kõrgemale, seal võib suvel aga üsna põuane olla. Nokk kinni, saba lahti.
Igatahes läksin riski peale välja jah. Heitlehiste istikute pidamine talvel potis on väga tülikas, kui pole kindlat väikse püsiva plusskraadiga hoiuruumi. Pakaselaine ajal läheks potid siin esikus vms jäässe, muidu aga liiga soe ja kipuksid enne kevadet kasvama. Niisiis maha nemad said. Iseenesest ju külmakindel liik. Loodetavasti ei tule nüüd talve teisel poolel mingit jubedat paljaskülma. Samblavaip ju kaitseks natuke maapinnal, aga siiski.
Sekka kõrvalt vaade pisikesele Quercus nigrale, kes ikka ei raatsi oma haljastest lehtedest loobuda. Pole ju ka erilist külma siiani õnneks olnud, miinus-7 kraadi vaid. Aga ega see nii veel jää...
Sügavate varjude vahelt ka vaade ühele luuderohumännile. Mõjub ikka nii eksootiliselt see igihaljas lehestik.
Ja selline lühike see postitus siis saigi, mis siin ikka jahuda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar