Koledas talveilmas saabusid uued huvitavad eksoodid

Õues on jõle, juba teist päeva sajab mingit poolmärga pasalund, järelejätmatult. Kahe päevaga tulnud 41 mm jagu vett (olen lund torbikus mitut puhku sulatanud ja sihuke see tulemus on). Lumepaksuse mõõtmine on aga mõttetu, igatahes tihke ja üle jala kindlasti seda jagub. Ja aina tuiskab juurde. Tänane vaade maja eest on selline:

 Väike meeldiv laks tänases päevas siiski oli. Tšehhimaalt saabus pakk, postimees tõi otse koju kätte. Tjah, juba neljas kord ma sealt Tropikust tellisin. Alati on seal miski eksoot, mis paneb silma põlema ja nui neljaks seda tahtma. Märtsis oli selliseks ajendiks suurelehine vaher ehk Acer macrophyllum, septembris pontose tammed ehk Quercus pontica ja nüüd detsembris avastasin, et on saadaval ameerika pöögid! Ehk siis Fagus grandifolia. Just see Ameerika ainus pöögiliik, kelle lehed meenutavad pigem valgepöögi omi ja keda varemalt Britannias peeti lootusetuks, kuna nõudvat kuumi suvesid. Ju oli päritolu kuskilt USA lõunaosariikidest. Tegelikult levib ameerika pöök põhjas kuni Kanada Nova Scotisani, kus suved pigem mereliselt jahedavõitu. Igatahes Helsingis kasvab Kaisaniemis ameerika pöök suurepäraselt.

Fagus grandifolia, Helsingis Kaisaniemil, september 2022. Seal kitsas sisehoovis on tervet puud fotole püüda üsna võimatu.

Üks vana ameerika pöök hoopis koledama kliimaga Mustilas elas üle nii 1940-ndate kui 1980-ndate karmid talved, sellal kui harilikud pöögid külmusid maani. Niisiis on ameerika pöök külmakindlam kui harilik pöök, külmataluvuseks antakse -34, isegi -38 kraadi. Ometi on ta Soomes haruldane, niisamuti terves Euroopas. Miks ometi? Nõnda tellisin kohe kolm ameerika pööki. Istutan Moosese heinamaale ehk Arkansase aeda. kuigi sinna plaanisin sindlitamme seemikud panna.. Aga ameerika pöök on siinmail täielik rariteet, äkki seni polegi teda veel Eestis üldse kasvamas?

Olgu nüüd siinkohal siis lahtipakitud taimede üldvaade. Päris laiali veel ei kiskunud:

Magnolia macrophylla subsp. ashei, Fagus grandifolia, Camellia oleifera, Vitex agnus-castus.

                                 Lähivaade ameerika pöögi lehele, taamal kameelia.

  

Nagu näha, siis on ashei magnoolial veel mullused haljad lehed küljes! Magnooliaid ma üldiselt enam siia juurde ei taha. Aias on ainus hea koht metsaaia Montisoma poolsaarel, muhev hapukas parasniiske muld. Kuid kahjuks möllavad seal vesirotid, kes on seal tapnud ära Magnolia stellata, Sinocalycanthus sinensise, Lindera benzoini ja Stuartia pseudocamellia. Täielikud pasad näriliseraiped, ma ütlen! Niisiis peab aju ragistama kärssamiseni, kuhu ta koha üldse saab. Tegemist on võibolla maailma suurimate lehtedega magnooliaga, lehed võivad kasvada üle 3 jala pikaks, ehk siis meetriseks lahmakaks. Kuid et saada suuri lehti, on vaja head tuultest varjatud kohta, isegi kerge vari oleks abiks. Muide, suurelehised magnooliad kasvavad Õngul täitsa hästi, ma küll ei tea, kas on seal põhiliik või ashei alamliik. Ashei magnoolia külmataluvuseks annab Tropik -25 kraadi. Nii et nibin-mabin võiks Nõmmba sobida.

Camellia oleifera. Seda peetakse üheks vastupidavaimaks kameelialiigiks üldse, taluvat -20 kraadi kanti probleemideta, aga ka kuni -24. USAs kasutatakse teda ristamisel, et tõsta erinevate kameeliasortide külmakindlust. Sel põõsal on valged lihtõied, kollase südamikuga, üsna sarnased teepõõsa (Camellia sinensis) õitega, on aga suuremad ja ilusamad. Seemnetest pressitakse õli, mis on Hiina meditsiinis väga hinnatud. Selle kameelialiigi seemneid olla väga raske hankida ja kaotavad kiiresti idanevuse, seda väärtuslikum on, et Tropikul on asi õnneks läinud ja nüüd müügis need. Proovin siis järgi. Ehkki teda tuleks kasvatada paar aastatki potis ja talveks jaheruumi tuua. Kuid kameeliad on nii nõudlikud ja potis pidamine on kahtlane. Ju kevadel ikka metsa suskan. Tahab poolvarjulist hapukõdusegu pinnast, mis oleks alati parasiiske ja mitte kunagi liigniiske. Mnjaa, paras pirtspek...

Pakis oli ka mungapipra (Vitex agnus-castus) vitsake. Ehkki heitlehine, on mulle mulje jäänud, et see vahemereline põõsas on paras hellik. Ehk võrreldav viigipuuga? Tropik annab külmataluvuseks -22. Ja külmumise korral taastub maast võsudes hästi. Budapestis Margiti saarel nägin mungapipraid vabakujuliste hekkidena, luues seal mediterraanset meeleolu. 

Eks siis paistab. Istutamisteks läheb kevadel. Oleks see mu n-ö jõulupakk jõudnud siiani enne jõulu, istutanuks ma ameerika pöögid vist küll kohe maha. Nüüd peab aga hakkama mängima. Esikus on vahel liiga soe, seega kui õues sulailm, siis peaks potid välja tõstma, miinuste naastes aga sisse vedama. Nojah. Sedapsi siis.