Alles üle-üleeile, 3. detsembril, jätsin hüvasti siinsete roheliste aasadega, tegin vihmast lörtsiks muutuvas sajus kiire fototuuri. Ja, ilmateadet uskudes, arvasin, et ongi nüüd ei tea kui pikaks talv saabunud. Saime siin seejärel tibakese lund ja kuni -5 kraadi külma. Kuid ilm teeb omi käike ja ennustused jooksevad sageli tühja. Seekord õnneks, sest ootamatult tuli mahedam ilm tagasi.
Tänane päev oli eriti kontrastne. Öösel saartele saabunud paar plusskraadi pani räästad tilkuma ja hommikuks oli senine lumekirme enamjaolt kadunud. Seda siin Kesk-Hiiumaal Nõmbal, kus termomeetrinäit trügis täna päeval +2,3 kraadini. Küllap vabanesid kõik muudki läänesaarte paigad sest talvedekoratsioonist. Seevastu Mandri-Eestis püsisid miinused ja seega ka valge lumikate, isegi läänerannikul, nagu Haapsalu ja Virtsu. Ilmselt kagukaare tuule tõttu, mis seal sula ei lubanud, ent üle vaba sooja mere jõudes saartelt lumekihikese viis.
Päev oli paksu pilvekihi all ja nii hämar, et isegi päise päeva ajal pidi toas tuled põlemas hoidma. Ja ega seal õueski just nii ülimeeldiv olnud, hoolimata rohelisest maast tundus kagu-lõunatuul na vingevõitu. Noh, igatahes veidi enne kolme pärastlõunal torkas pähe, et võiks ju siiski ka mõne fotojäädvustuse sellest isemoodi päevast teha. Eks klõpsasingi, ehkki napi valguse tõttu fotoaparaat pirtsutas ja udutama kippus. Ja ega ma kaugele klõpsima jõudnudki, vaid koduhoovis, luuderohumändide all, kaks-kolm kaadrit. Luuderohud pole kodusaare omad, viljad korjatud 2000. aasta maikuus Visbyst Ojamaalt. Algus oli neil siin lagedal idasaarel ehk päevasaarel ehk Dagöl raskevõitu, ent on siiski saanud lõpuks kosuma. Nojah, see selleks.
Loojangupaiku käisin ka kodumetsas, vaatasin üle sealsed igihaljad lehtpõõsad ja okaspuud, ent fotokat ei olnud ses hämardumises muidugi mõtet enam kaasa võtta. Ja nüüd siis klõbistan siin samust värki kokku. Et kuidagi jäädvustada seda jõulukuupäeva, mil Eesti manner on talviselt valge, saared siin aga atlantiliselt rohelised....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar