Mitu aastat susisenud Salix magnifica saamine sai lõpuks teoks ja eile õhtul jõudis ilus istikuvits otse Tallinna zoost Hiiumaale Nõmmba. Sealne emapuu on kasvanud juba aastaid, küll vahel näpistada saanud, ent alati ilusti taastunud. Igatahes viis jalga ehk 1,5 m kõrgust on küll üsna vähevõitu... See paju kasvab üldse vaid kuni 6 m kõrguseks või nii. Eriliseks teevad selle liigi lehed, suurimad kõikidest pajudest, ümarlaiad kuni 25 cm pikkused ning tugevalt paksud. Täiesti nagu magnooliale kuuluvad. Salix magnifica on endeemne liik, kasvades Edela-Hiinas Sichuanis 2000 kuni 3000 m kõrgusel mägedes. Hoolimata nii "kõrgest päritolust" ei ole just ülikülmakindla pajuga tegu. Inglismaal soovitatakse nt istutada sooja tuultest kaitstud kasvukohta. Samas ikka -20 kraadi peaks taluma. Saab kergesti paljundada pistokstest, mida Tln loomaaias ka tehakse, sedasi ka siis mulle see istik.
Muide Salix magnifica eestikeelseks nimeks on pandud hunnitu remmelgas. No on alles nimi! Ma ise seda kuidagi kasutada ei taha, liiga imelik tundub.
Kuhu Salix magnifica istutada? Olin valmis mõelnud koha metsaaia tagaservas, kus soe päikseline koht tiigi kaldapealsel. Tänasel kibekülmal hommikul kui väiksed tiigid jääkaane all, mõtlesin paju kähku maha susata. Taha metsaaeda ning labidas maasse! Märt tegi fotoreportaaži.
Paraku ilmnes, et pinnase poolest on koht täiesti sobimatu. Tegin prooviks kõrvale kaeveaugu.
Ikka ei midagi paremat! Mu kunagi ümberkujundatud maa on selle koha peal nimelt kõdualuspõhjale kuhjatud liivakas muld, mis isegi praegu kuidagi kuivapoolne.
Aga proovime siiski veel! Kas ilmneb siiski mingi parem mullasoon?
Aga miskipärast ei saanud ma pidurit pandud ja jonni ei jätnud ning istutasin paju siiski maha.
Noh, kuidas tundub? Iseenesest ju väga ilus seal, kõrval heamullalisel laigul Corylopsis kasvab hästi, kuriili magnoolia kah. Siin see paik aga...
Aga ei, see ei ole pajumaa. Ma ju tean kui kuiv see kõdupealne põndak seal suveti on, enamus emajuuri hukkus seal ja üldse. Pergele! Tõmbasin paju üles ja marssisin metsaaiast välja.
Ja siis laapsisin aias ringi, otsisin sobivat kohta, kuniks täiesti lootusetus peale tuli. Nii kurradima külm oli kah, käed jäätusid. No miks ma kindaid polnud kätte pannud? Noh, arvasin ju, et teen üks-kaks istutuse ära...
Koht peaks olema parajalt niiske, samas hea mullaga, samas valgusküllane. Viimaks lõi lambike põlema, nagu öeldakse. Sauna ette tiigi kaldale! Siin kus liigraskel mullal kunagi igimänd välja suri. Jah, parajalt hea drenaažiga savikas hea muld lubjasavimoreenil. Päikest jagub suvel küllalt kah. Ainus miinus, et ala on avatud talvistele kõledatele tuultele. Aga midagi pole parata, see on üldse ainus sobiv koht. Aed on suur ja lai, ent värke juba täis ja sobiva koha leidmine igale uuele eksoodile osutub aina hullemaks ajuragistamiseks.
Sedapsi. Siin tema nüüd on. Lehed külmadest juba kuivamas-räbaldumas, kaugel see raaguminegi enam. Loodetavasti ei tule väga kohutav talv. Tahaks juba nii väga näha kui see Salix magnifica uuel kasvuajal end värskete lopsakate magnoolialike lehtedega ehib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar