Harilik küdoonia (Cydonia oblonga) on Ees-Aasiast pärit viljapuu, mida juba vanad kreeklased ja roomlased kasvatasid. Meil on ta seni veel üsna tundmatu n-ö kultuur. Eks seepärast, et on külmaõrnaks peetud.
Nõmbale sai küdooniavits 2010. aasta kevadel. Kärdla Röösna metsas kasvab looduslikult (!) laiuv põõsaspuu, kes annab juurevõsusid. Viimane tundub üllatav, aga nii on. Woldemar istutas Kärdlasse kah ühe sealt pärit vitsa, see vohas hästi, aga külmus aina tagasi, kuni suri. Küllap liigniiske pinnase tõttu.
Nõmba Aadria õue istutatud küdoonia kasvas tasapisi, ent tagasi ei külmunud ja on nüüdseks ligi kolmemeetriseks kaheharuliseks puukeseks paisunud. Õitseb igal varasuvel ohtralt, õitel imelik suht ebameeldiv lõhn, ehkki õied välimuselt õunapuu omi meenutavad.
Tunamullu ilmus puule esimene vili. Mullu oli neid kaks. Nendest tegin prooviks moosi. Omapärase tummise maitsega. Paraku kivisrakke täis, ikkagi metsik värk ju. Sestap on ka viljad pisikesed. Kui sordiküdooniad on peamiselt 250 grammised, ent olla ka poolekiloseid, suisa kolmveerand kiloseid kärakaid, siis siinsed kaaluvad palju vähem. Täna korjasin puu ladvast igatahes 11 vilja! Hakkab looma. Kuid kaalult: kergeim 43 grammi, suurimad 71-73 grammi. Metsküdooniad...
Kavatsen sel aastal neist marmelaadi teha. Esialgu panin esikusse järelvalmima.
Sekka poseering oma aia küdooniatega:
Muuseas, Jaan Tallinna botaiast teatas, et sealse küdooniapõõsa all on varisenud vilju tänavu. Kuskil kahe pöidlaotsa suurused. Nii et metsikud küdooniad viljuvad meil täitsa normaalselt. Tasuks ka sordiküdooniate kasvatamisele mõtlema hakata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar