Üleeile võtsin exprompt kätte ja kolisin Crocus pulchellused metsaaia servast ära. Vaid kaks tükki jätsin sinna alles.
Avastasin, et lausa kolm uut taime on krookused seal külvanud, hoopiski niiskemasse lohku. Algses kohas kasvasid nad ühe-kahe õie kaupa, erandiks viieõieline pundike.
Uued kohad said Aadria õue. Kolm kaukaasia tselkva juurde, enamuse kreeta tselkva ümber, kaks samma lähedusse. Kaevasin suurte sügavate mätastega, et mitte sibulaid-juuri vigastada. Ühtlasi sai kaasa ports kergema lõimisega huumusrikast liivmulda. Aadria õues on pinnaseks lubjakiviline savimoreen, millel peal võrdlemisi õhuke mullakiht. Pinnas pärineb 1980. aasta paiku kaevatud suurest tiigist, mis sinna laiali lükatud. Säärane pinnas on meeltmööda orhideedele, ent saavad hakkama ka sibullilled. Istutatud puude ümber on aga istutusauku tehes veetud kõvasti liivakamat huumusmulda.
Igatahes kolimine on tehtud ja süda rahul. Sinna kivilisele maale vesirott uuristama ei tule, tema tahab sonkida pehmes pinnases.
Eilsel päikselisel ja veel +10 kraadilisel päeval seal Aadria õues esimesed Crocus pulchelluse õied avanesid. On ikka nunnud lilled, peab ütlema!
Crocus pulchellused kreeta tselkva ümber:
Crocus pulchellused kaukaasia tselkva ees:
Üldiselt on Crocus pulchellused väga rasked modellid. Pilvisema ilmaga on õied krookustele omaselt suletud ja tänu varjule kipub fotoaparaat õisi ebamaiselt helesiniseks tegema. Eile päiksepäeval tulid pildid aga täitsa rahuldavalt välja. Umbes selliselt näeb neid ka inimsilm: õite sinas on märgatav lillakas alatoon.
Peagi keeravat ilmad hoopis külmaks, näis, kauaks seda õieilu enam jätkub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar