Nõmbal on kahte liiki sügisel õitsvaid krookusi. Tõttöelda ei oskagi arvata kumb neist ilusam on. Crocus pulchellus on väiksemate õitega ja ebamaist helepiimjasssinist värvi. Paraku panin ma kunagi kõik munad ühte korvi ehk istutasin Taavi Tuulikult saadud sibulad kõik metsaaia serva. Nad on seal aastaid ilusti õitsenud, isegi ühe uue taime eemale külvanud. Paraku on seal vesirotiraisk hullult kaevandanud tänavu. Kartsin, et kõik sibulad ära söönud. Siiski mingeid õisi seal hakkab ilmuma. Tema ongi natukese hilisema õitsemisega. Vahest on ka süüdi varjukam kasvukoht sarapuu kõrval. Igatahes tuleks sealt osagi neist krookustest ära kolida Aadria õue parematesse tingimustesse. Muide, lappan siin oma fotosid, no ei ole mul Crocus pulchellustest häid fotosid. Üha mingid udujad junnid. Üldse olen ma neid vähevõitu pildistanud, selgub nüüd.
Crocus speciosuse puhul on asi teine, neid olen ikka rohkem ja paremini jäädvustanud. Selle liigi õied on suured ja lahmakad, tõelised pilgupüüdjad. Kergelt lillakad sinised, fotodel kipuvad jääma pisut liialt kirgassinised. Taavi Tuulik jagas mulle neid ikka kohe südamest. Üks oli sort 'Aino'. Ma ei ole kindel, võibolla on samune musta männi alune see. Hakkas õitsema kõige varem. Järgmisena ilmusid lausa üleöö ligustrisamba juures olevad. Sealsed tunnevad end kõige paremini, on tütarsibulatega paljunenud ja eemale ühe uue taime külvanud. Päikseline Aadria õu meeldib neile tõesti hästi. Lausa lummav on nende ilutsemist seal praegu kaeda. Ehkki tormituuled on paljud lääpa vintsutanud. Ja üleüldse, Crocus speciosus näikse tahtvat kasvada natukese pikemas rohus, siis püsivad õied paremini püsti.
Ka Vulcano kiviktaimlas õitseb mõni praegu. Taga metsaaias olevad ilmuvad aga hiljem. On olnud aastaid kui isegi novembris võib seal krookuseõisi silmata.
Iseenesest huvitav lugu, et see lõunamaalane end meie kliimas nii hästi tunneb. Võib arvata, et ajapikku nad siin naturaliseeruvad. Savikasmoreenklibuses Aadria õues pole vesiroti rünnakuid kah õnneks karta. Crocus speciosuse levila piirdub Musta mere ümbrusega. On Krimmis ja Kaukaasias ning Türgis. Erandlikuna ka Bulgaaria rannikul Ahtopolist Rezovoni Türgi piiri ääres. Kunagi sai seal matkatud oma Strandža reisil, ent siis oli aprillikuu ja sestap muidugi polnud nende ilusate krookuste õitseaeg.
Selline krookustejutuke siis vastu ööund. Igatahes Crocus pulchellustel tasub silma peal hoida ja katsuda suure mättaga sealt midagi Aadria õue ümber kolida. Enne kui on hilja, enne kui mügri need nahka paneb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar