Kui Tartu botaia eksoodid said enamuses kergesti aias uue koha, siis efedratega oli rohkem peamurdmist. Kuskile kiviktaimlasse ei ole Ephedra distachya hea mõte, sest aja jooksul laiutab ta igaveseks padrikuks. Samas kuskile mururohu sisse kohta teha pole kah mõtet, seal hakkab umbrohi raudselt lootusetult sisse tungima. Klibutaimlasse ehk sobinuks, kuid siis tulnuks sealt karukell etc kuhugi mujale rebida. Kuhu? No pole see klibutaimla kummist.
Õnneks koitis päris hea idee: Fuji kiviaia taha. See on mitmel põhjusel hea koht. Umbrohi seal ei näi olevat nii agressiivne. Drenaaž on seal künkal ja liivase kiviaiapõhja servas hea. Ja mis eriti oluline: koht ei ole lauskõrvetavas päikses. Suvel paistab kõrgelt käiv päike kiviaia taha, kevadtalvel aga on seal mõningane vari. Ehk siis päiksekõrvetuse võimalus on väiksem.
Pinnas on seal küll väga lahja. Liiv puha, sügavamal lubjasavimoreen. Kiviaia asemest eemal natuke huumust kah. Rohisin paraja laiusega riba ning tõin huumusrikast liivmulda. Kaks ämbritäit. Kummalegi efedrale üks. Aitab küll. Näis, katsetame. Kuigi jah, Ephedra altissima suhtes ma suuri lootusi ei hellita, tema on raudselt liialt õrnuke. No võiks ju ime sündida ja saaks see aafriklane siin Hiiu saarel hakkama, aga... Muide Tartus kasvatati see liik üles Vermigliast pärit seemneist. Itaalia rivieralt seega.
Ephedra distachya võiks aga hästi vohama pista. Isuäratavate "viljade" seemned tuleb kindlasti kah sinna samma kõrvale maha külida.
Täna seal tegutsedes sai ühtlasi ka kogu kiviaia ümbrus rohitud. Täiteks sai kuiva metsatiigi põhjast mitu ämbrit värsket liiva juurde toodud. Näeb igati ilus välja! Mõneks ajaks ikka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar