Ei muud pole suurt ütelda kui et Pleionede laine jätkub.
Täna hommikul oli maa härmas, ikka tegi va öökülma ära. Kuidas küll Pleione õied selle üle elasid? - muretsesin. Alles pealelõunal jõudsin tagaaeda, ühtlasi kääride ja saagidega relvastatult, sest oli vaja pealseid lõikuda ja puid-põõsaid kujundada. Pleione õis uhkeldas täies ilus vastu, et polnud asigi! Ja kõrval on oma täpilise huule välja ajanud teinegi õis. Mis tore ja natukese uskumatugi on see värk ikka!
Kas tõesti on abiks sealne mikrokliima: künkanõlv tiigiveest ümbritsetud poolsaarel? Või oli see öökülmake üsna leebekene? Või on Pleione õied lihtsalt vintskemad ehk külmataluvamad kui ma arvasin?
No eks see paistab. Huvitaval kombel on esimene õis kestnud juba üle nädala. Ja ei näita väsimise märkigi. Vahest kui nt maamesilane üle tolmutaks, siis närbuks ülesande täitnult kiiremini? Kes seda teab...
Selleks soojaks nädalavahetuseks lähen ära itta, Mandri-Eestisse. Loodetavasti naastes saab imetleda juba kolme orhideeõit.
Lõppu kaks ülesvõtet tänasest õhtust. Sellised alt üles vaated mõjuvad iseäranis uhkelt ja mägiselt. Nagu oleks ei tea kus, aga mitte siinsamas põhjamaise Hiiu saare keskel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar