Orhideehooaeg on alanud

 

Orhideehooaeg on tõepoolest alanud. Iseasi, kuidas seda hooaega arvestada. Näiteks jumalakäpa leherosett ilmus maapinnale juba sügisel, nagu sel liigil kombeks. Ja eile avastasin päikselisel tiigikaldal halli käpa torus lehealged ning balti sõrmkäppade noorte nooljate lehtede pundid.

Esimeseks õitsejaks on aga Pleione grandiflora. Eks see natukese sohk ole. Tegu on Himaalaja, Yunnani ja Indo-Hiina kõrgetest mägedest pärit orhideega, kes meie oludes talvitub väljas vaid hoolika katmise korral. Tänavuse lumerikka ja temperatuuride poolest pehme (min -11) talve elanuks nad ka siin kesk-Hiiumaal täitsa vabalt üle. Aga iial ju ei tea, milline talv tulla võib, eksole... Pealegi sain ma need kolm rohelist mugulat alles detsembris ja talvitusid nemad külmkapis. 

Paraku tikkusid nad kole vara tärkama. Hoiustasin nende totsikut päeviti õues, õhtuti tõstsin esikusse. Võrsed muudkui arenesid. Hakkasin seni kuiva turbasammalt mugulate ümber niisutama. Ilmusid juurealged. Ja esimene Pleione avas ühtäkki oma õie. Siinkohal pilt 13. aprillist:

 Nüüdseks on öökülmad taandunud. Ja võtsin kätte ning istutasin nad täna maha. 

Ainus kõlblik kasvukoht on metsaaias Hoorni neeme nõlval. Looduses kasvab Pleione grandiflora varjukatel järsakutel, mis püsivad alaliselt niiskena, ent sademeveed nõrguvad jalamaid ära. Noh, see kõdu- ja samblamätastest kunagi kuhjatud küngas võiks täitsa sobida. Ehkki pärastlõunapäikest paistab sellele põhjanõlvale ikkagi. Ja kole niiske tundus pinnas praegu... No näis. Sel künkal kasvab muuseas punast turbasammalt. Ja päris künka harjal elutseb juba aastaid hästi kuradikäpp, õitseb, et pole asigi. Tegelikult on mul seal niiöelda Lõuna-Ameerika osakond. Nothofagus antarctica põõsas vohab hästi. Ja kõikjale roomab laiali Gunnera magellanica. Katkusin Pleionesid istutades gunnera risoome vähemaks. Ära aga ei viska. Tallinna botaias see liik puudub, nii et saab sinna viia. 

Üldvaated Pleionede kasvukohale:

Ja lisaks Pleione grandiflorade lähivaated:

Kuidagi kohe täitsa rõõm valdas neid seal nüüd loomulikus kasvukeskkonnas nähes. 

Aga... Just nüüd teatas ilmahuviline sõber, et nädala pärast ründab loodest meid uus jääaeg. No mida!? Muidugi, karta ju oli, et ega nii vara öökülmad lõppe. Aga ikka lootsid ju parimat. Kergema külma vastu aitaks ehk kasvukoht, on see ju veest ümbritsetud, mis nüüd soojenedes võiks sealset mikrokliimat mahendada. Aga ei tea, ei pole mitte see kindel. Kas peab hakkama igal õhtul sinna taha metsaaeda kattelooridega kohale lehvima? Paraku on sellisel veeäärsel nõlval see looritamine natukese keeruline. Ju siis paistab, mis saama hakkab või saama ei hakka.

Seniks üritan naudelda. Lubatakse sooja nädalavahetust, mis meelitab küllap teised kakski õit avanema. Saab või üürikestki Pleionede ilu näha...