13 juuli 2026

Kodukäpaline suvi

 Sel suvel ei jõua ma õieti kuskile orhideid kaema. Kuu aja eest Sarve valgeid tolmpäid sai kaemas käidud ja see ongi kõik. Kuid samas on oma kodukülas, lausa enda maal käpalisi piisavalt. Hallid käpad ja suured käopõlled on ammuilma ära õitsenud. Nõndasamuti pruunikad pesajuured ja kõdu-koralljuured. Viimaseid on me maa tagaservas kraavipervedel tänavu vähe, vaid neli vart. Lõpetanud on tiigikalda sõrmkäpad, metsas veel mõned õitsevad, seal peaks tegu olema kuradi-sõrmkäppadega. Aga täpsem uurimine fotode järgi jäägu millalgi hilisemaks. Veel kestavad muguljuured tiigikaldal, ligi 40 õievart. Üks juunikuine pilt neist:

                              Muguljuured (Herminium monorchis)

Väga kiiresti õitsevad läbi soo-neiuvaibad. Algses kohas tiigikaldal on miski 130 õievart. Kõrvale külvunud taimi räsis aga vesirott. Lisaks teada koht metsatiigi kaldal. Tänavu aga olen neid leidnud siit mitmest uuestki kohast: suure tiigi Aadria õue poolsel kaldal kaks õievart, Aadria õue kiviaia taga kolm õievart ning taga metsaaias lõunapöögikaldal üks õievars. Tunnevad end siin ikka õige koduselt!

                    Soo-neiuvaibad (Epipactis palustris)

Hetkel on tumepunaste neiuvaipade õisteaeg. Neid kõiki ei hakka ma kokku loendama. Kui maja juures liivapõndakul mõned juba lõpetamas, siis tiigi taga Aadria õues täies õies. Majahoovis on paar tumepunast neiuvaipa huvitavalt heledamate õitega. Siinkohal pilt tavalisest tumepunasest neiuvaibast ja heledamate õitega vormist:


                                  Tumepunased neiuvaibad (Epipactis atrorubens)

Õitsemist lõpetavad käoraamatud. Tänavu on neid Aadria õue niidul veidi vähem kui mullu, kokku neli õitsvat taime. Harilik käoraamat meeldib mulle väga. 

                             Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)

Läbi on saanud ööviiulite õitseaeg. Ehk siis kahelehine käokeel. Neid on siin me maal vägagi palju. Metsas ja puisniidul. Puisniidul küll sead tapavad neid õitseajal tihtipeale ära, ent ikka aina ilmub uusi taimi. Mõni lausa gigant. Päris pundardena kasvab ööviiulit aga metsaaias, seal tiikide kaldail pean niidukiga imetrikke tegema, et neid säästa. Oma 200 ööviiulit on seal, isegi rohkem. Üks pilt neist metsaaias:

                    Kahelehised käokeeled (Platanthera bifolia)

Mu jaoks aga huvitavam on rohekas käokeel. Tema on siin uustulnuk. Esimene õitsev taim ilmutas end vast nii kümmekond aastat tagasi - suure tiigi taga. Ajapikku on neid seal rohkem saanud. Tänavu siiski õitsvaid taimi vähevõitu, kõigest neli. Kaks vaadet sealt tiigi tagant Aadria õuest:


                                  Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha)

Kaltsifiilse liigina leidus neid just seal lubjarikkal niidul. Aga on huvitav erand, kolm rohekat käokeelt kasvab ka päris me maa tagaotsas, Tagapuisniidul. Ülemäärase lubjarikkusega seal just ei hiilga see pinnas, aga olemas nemad on. Pilti lisada paraku pole. Kuid järgmine tore leid juhtus eile. Niitsin maja taga muru ja vaatasin, et näed, üksik kahe varrega ööviiul. Varem oli neid õue peal mitmeid, ent põuased suved on nad ilmselt lõplikult hävitanud. Niisiis see üks, uues kohas. Aga... tegu polegi kahelehise käokeelega, hoopiski rohekas käokeel! Tegelikult on erinevus märgata juba kaugelt: roheka käokeele õied on kuidagi rammusamad, täidlasemad. Ning lähemalt kaedes saab kinnitust veelgi: polliiniumid asetsevad õies teineteisest eemal, mitte lähestikku nagu ööviiulil. Nii et jah, kui kahelehine käokeel on siin vana tuttav, teada ja tavaline, siis rohekas käokeel haruldasem ja seetõttu põnevam.


                              Platanthera chlorantha maja taga heki ääres.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kodukäpaline suvi

  Sel suvel ei jõua ma õieti kuskile orhideid kaema. Kuu aja eest Sarve valgeid tolmpäid sai kaemas käidud ja see ongi kõik. Kuid samas on o...