Ülaste aeg kestab. Võsaülased on muidugi need põhilised, jagub ilusate õievaipadena kõikjale. Tagapuisniidul on neid palju, samuti metsaaias, kus kunagi kujundatud tiikidevahelistel küngastel aasta-aastalt oma kasvuala laiendavad. Kollaseid ülaseid on koduaias aga vähe. Vaid väike laiguke, 2000. aastal Nõmba bussipeatuse tagan lehtmetsast tõin neid. Seesama puisniiduilmeline mets on üldse rikas erinevate ülaste poolest. Mullu kevadel kirjutasin sellest siin blogis pikemalt, eeskätt hübriidülastest.
Sellest lehtmetsast on muuseas pärit ka üks kollase ülase sort. Taavi Tuulik ta kunagi leidis ja nüüd müüakse välismaal mitmel pool. Sordinimeks pani 'Tapio' Ilmselgelt minu järgi. Aga mina ei teadnud sellest midagi. Alles 2020. aastal postitas Katrin Mäeots Tartu botaanikaaiast mulle sünnipäeva õnnesoovi sealsete 'Tapio' ülaste pildiga. Ja lisas, et see sort on natukese pikatoimeline, ehk siis aeglasem paljuneja, aga et paari aasta pärast saab ehk juba jagada.
Läks veidi rohkem aega. Viimaks mullu sain väikse nutsaka. Eks kasvuajal ümberrebimine, kaugelt Tartust toomine pani taimenääpsud põdema. Mullu õit näitas siiski. Tänavu on pilt juba ilusam. Ilmunud on neli õit. Võrreldes põhiliigiga on need õied justkui veidi väiksemad. Või alles kosuvad ikkagi ja hiljem ilmuvad suuremad õied?
Anemone ranunculoides 'Tapio' Tapio kodumetsas Nõmbal
Nagu näha, on tegemist üsna täidisõielise ülase vormiga. See täidilisus tekib muundunud emakatest ja tolmukatest ja neid nimetatakse ebaõielehtedeks ehk petaloidideks. Sarnaseid kollase ülase sorte on Taavi Tuulik nimetanud mitmeid teisigi, Nõmbalt on ta "tekitanud" kokku neli erinevat kollase ülase sorti. Mullu kevadel käisin seal metsas otsimas, aga ei silmanud imelike õitega kollaseid ülaseid ainumatki.
Ülastel esineb kahjuks mitmeid seenhaigusi. Nii ka mu 'Tapio' ülaste naabruses on paar imelikku roostetäppidega ülaselehte, ei saa aru, kas sellesama sorditaime omad või kõrvalt võsaülase lehed. Tegemist võib olla ploomipuu-leheroostega (Tranzschelia pruni-spinosae), ühel ülemisel pildil on taustal uduselt näha nakatunud leht. Peaks minema need lehed ja ehk ka risoomijupid ära hävitama. Igaks juhuks...
Samas jugapuu juures metsaaias õitsevad ka hübriidülased (Anemone x lipsiensis). Mullu ikka samast Nõmba bussipeatuse tagant tõin kaks pundikest. Seal metsas on nad suured ja mullu õige kollast värvi õitega. Nüüd siin tärganud on väheldasemad (ju pole nii hea niiskerammukas salumetsamuld) ja õied on heledamad kollased, pigem klassikalise hübriidülase tooni. Igatahes hirmus ilus ülane on hübriidülane mu meelest.
Aprilli lõpul sain Suuremõisa aiast veel ühe ülasesordi, nimelt kollase ülase 'Fuchsis Traum'. Kuivale jäänud potis olid vaid hädised lehelibled. Ehk järgmisel kevadel näitab õisi. Õied täidis-tutsakad, aga netipiltidel tunduvad üsna väikesed. Eks siis ole 2027. aasta kevadel näha...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar