Sajune päev. Kuurirõdul teed juues jäi pilk peale punerdavale tutsakale sealsamas Moosese heinamaal ehk Arkansase aias. Juba meelest läinud, et piiskenelas sügiseti nii uhkelt värvub. Järgneval vihmavahel, juba uute tibadega küll, tegin seal temast paar pilti. Ja ühtlasi klõpsasin siis ka ühtteist samast naabruskonnast lisaks. Ja ilma mingit tarka juttu tegemata lükin need nüüd siia.
Kolmetine piiskenelas (Gillenia trifoliata), ei ole enelas ega põõsas, hoopiski rohttaim. Kuulub roosõieliste sugukonda, kitsamalt Amygdaloideae alamperekonda.
Napaea dioica on ilusate kämamljate lehtedega rohttaim kassinaeriliste sugukonnast. Olen need ise seemnest üles kasvatanud.
Sügisastritest (Symphyotrichum novi-belgii) kõige ilusam mu meelest on see lillapunase õieline. Sordinime ei tea. Taamal paistab tulbipuu ja Amorpha fruticosa veel haljas põõsas.
Tulbipuu (Liriodendron tulipifera) lehestik on kollaseks värvunud. Paremal paistavad mõned Taxodium distichumi oksakesed, ka neil on hakanud suveroheline kaduma.
Tähttamm (Quercus stellata) võib ehk tulevikus sirgudes imelist sügispuna pakkuma hakata. Praegu veel pisike, alles istutatud, lehed ei ole veel liigiomaselt sopilisehõlmalised.
Must tamm (Quercus nigra) on veel täiesti roheline. Soojemas kliimas olla osaliselt talihaljas, siin küllap mitte, iseasi kuis meite kliimas üldse hakkama saab.
Rudbeckia õitseb ikka veel. Moosese heinamaal ta kidub, ent peenrasse jagatult on ilusti edenenud, ehkki suvist kuivust absoluutselt ei talu. Nagu näha, on peenar rohimata. Üleüldse oleks aias vaja ilgelt rohida, aga karta on, et enamus istutusalasid lähevad hooldamatuna talvele vastu...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar