Hommikul aeda teed jooma minnes vaatas vastu täielik dekoratsioonide vahetus. Järsku, paari päevaga, on kõik nii kollaseks värvunud. Sekka punakaid toone kah, ent vaid näpuotsaga. Tõttöelda on mu jaoks see puude värvumise ja lehelanguse aeg üpris masendav. Ilus ju küll, aga kuidagi nii vängelt kaduvusega lehvitav, et-et-et... Tegelikult ma hingan kuidagi kergendatult, kui kõik need, kes peavad lehed maha loopima, on lõplikult raagunud. Siis saab ümbrus kuidagi oma tasakaalu tagasi, rahuneb maha. Jäävad raagus võrad, igihaljad okaspuud ja lehtpõõsad, roheline rohi ja sammal. Iseenesest mulle november täitsa meeldib, kui on soe ja lumetu. Siis see hämarus ehk n-ö kaamos üldsegi ei morjenda, peaasi, et ei tuleks veel külma ja lund. Eks näis, kuis tänavu. Igatahes, oma tundmustest hoolimata, tiirutasin aias ringi ja üritasin neid värve ja kaduvat lehestikku pildile püüda. Siinkohal mõned näited.
Ülikiire kasvuga mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica) on päris kena sügisvärviga, ent kohutavalt raske modell. Pilvise ilmaga jääb pildile tume käkk, korraks näitas heledamat pilve vahelt, siis midagi sain klõpsatud.
Jaapani vaher (Acer japonicum) on mu lemmikuim neist kämmallehtedega vahtraliikidest. Paraku mul nad siin erilist sügisvärvi ei tee, kipuvad kohe pruunistuma.
Rocki pihlakas on mul juba ligi 20 aastat, ei meeldi talle vist tiigiäärne lubjane muld, kasvab väga aeglaselt. Kollaseid vilju pole senini teinud. Aga sügispuna on ilus igal aastal.
Väga läänesaartelik vaade: kollendav pooppuu (Sorbus intermedia) ja luuderohused (Hedera helix) männid.
Veel üks läänesaarte looduslik lill: soo-piimalill (Euphorbia palustris). Muljetavaldav rohttaim, justnagu põõsas, meenutab veidi Kanaaride puispiimalilli.
Pärsia tammel (Quercus macranthera) on mõnikord vägagi punav sügislehestik, ehkki seda värvi jagub väga üürikeseks.
Kaukaasia tiibpähklipuu (Pterocarya fraxinifolia) omamoodi värvumine.
Harilik kastanipuu (Castanea sativa) on aga veel täiesti suveroheline, mõned siilid on okstel kah. Kõrvaloleva kastani võttis see talv aga jälle maani maha. Nii et täistuumseid kastaneid ei saa siin niipea...
Bulgaaria Kostist kaasatoodud Hartwissi tamm (Quercus hartwissiana), see ürgne tammeliik, keda peetakse hariliku, kivitamme ja karvase tamme n-ö esiemaks.
Prantsuse vahtra (Acer monspessulanum) koltumine...
Tuliastla (Pyracantha coccinea) 'Red Column' kubisev viljumine, nii et lehti pole kohati ollagi. On sirgunud mul üle pea. Viimase paha talve elas uskumatult hästi üle, isegi lehed säilisid osaliselt haljana! Taga vasakul paistab Platanus x acerifolia. Tänavu üpris vara hakkab lehti pruunistama. Mis on aga hea, valmistub juba aegsasti talveks.
Vaade topiaaraeda. Esiplaanil väikselehine jalakas (Ulmus parvifolia). Kauguses kollendab tulbipuu.
Nõndaks, aga aitab nüüd küll kah. Ega siis saa kogu aeda siia üles toppida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar