Aastatega on valgepöögiheki pügamisest saanud päris tõsine töö. Mõtled küll, et mis see paarkümmend meetrit hekki ära ei ole, aga ikka on nagu küll. Liialt kõrgeks on ta tegelikult mul lastud, üle pea küünitamine on päris vaevarikas. Väravakaare kujundamise jaoks peab pingile ronima.
Valgepöögid (Carpinus betulus) on üles kasvatatud hiiumaisest seemnest. Korjatud Vaemla pargi puudelt millalgi sajandivahetuse paiku. 2006 istutasin heki paika. Lisaks olen kaks jupikest valgepööki pannud kasvama ka Aadria õue, nö kulissid seal, et pakuks pisut privaati.
Siinkohal alustuseks pildid hekist enne oksakääridega ründamist:
Ja siin erinevad tööjärgud:
Ning siin eilne lõpptulemus:
See vaev ikka tasub ennast ära. Tulemus justkui kuskil peenes Inglismaa aias. Aga tegelikult ikka siinsamas oma kodus, Hiiumaal. Võib täitsa rahul olla!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar