Püsiksannikas (Swertia perennis) on emajuureliste sugukonda kuuluv taim. Liik on laialt levinud: lisaks Euroopale Ida-Aasias ning läänepoolses Põhja-Ameerikas. Eestis jõuab püsiksannikas oma Euroopa osaareaali põhjapiirile. Kui Lätis ja Leedus on ta üliharuldane, siis Eestis näikse talle sobivaid kasvumaid olevat rohkem - sannikas armastab lubjarikkaid liigniiskeid alasid, eeskätt kasvab ta allikalistes soodes. Siiski peetakse seda liiki meil nõnda ohustatuks, et on arvatud rangeimasse kaitsekategooriasse. Sestap täpseid leiukohti ei avalikustata.
Swertia perennis'e soo Tartumaal 11. augustil 2023
Ent isu sannikat näha oli mul nõnda suur, et peilisin detektiivitööga siiski ühe koha välja. Tõsi, ka viie aasta eest Tatra orus sai mõnd taime nähtud. Kuid too Lähte lähiste allikasoo Tartust põhjas on üks sannikalisemaid maalappe Eestis. Üldse jäävad peamised sannikamaad just Tartumaale.
Vaevu kolmehektariline soolaik on silmnähtavalt kaldu - nõlva allikasoo. Valdavad sepsikamättad, sekka helendas tol 11. augusti lämbeniiskel päeval seal ädalalilli. Ning siis sannikad. Üksteise järel jäi neid ette, justkui polekski mingi suur haruldus. Oli just täpselt nende õitseaeg. Valdavalt põlvekõrgusi varsi troonisid pöörisjad õisikud, milles avanenud lillakassinised tähtjad õied. Sannikad kasvasid siin üksi-kaksi, vahel isegi neljakaupa koos, siin-seal hajusaid rühmi moodustades. Märt loendas poolsada õievart. Tundub päris palju. Tegelikult aga 2014 loendati ses soos koguni 492 õievart. Mis tundub ikka lausa uskumatu kubisemisena! Eks tänavune kuiv suve esimene pool tekitas n-ö ikalduse ja sestap sannikaid seal õitsemas tavapärasest vähem.
Õitsvad püsiksannikad Tartumaa allikasoos. Sepsikamättalt laotuvad sannikalehed sarnanevad suure teelehe omadega, ehkki taimed pole üldsegi omavahel suguluses.
Sannikas kasvab muuseas ka Tartu botaia Eesti taimede osakonnas. Sealt pärit seemneist on mu kodusel Soopuisniidul tärganud mõni väike sannikataim. Näis kuis nad seal edenema pääsevad. Põuased suved ei ole sel muidu ajuti liigniiskel puisniiduvälul sannikatele just mitte meelepärased. Aga kui samas kõrval loim-vesipaunikad laiali vohavad, siis võiks seal ehk ka püsiksannika edenemist loota...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar