Hall käpp (Orchis militaris) oli esimene käpaline, mille ma selgeks sain. Nimelt tõi naabriplika 1991. aasta juunis me tiigi äärest ühe imeliku lille. Et mis lill see on? Uurisin isa niidutaimede raamatust järgi, et hall käpp. Ja joonistasin üles:
Vahepeal kippus tiigitagune väga võssa kasvama. Siis aga, nii aastast 2004 hakkasin sealset ala korrastama. Võsa maha ja muruniidukiga peale. Üksikud hallid käpad jätsin seal kasvama. Ajapikku kippus neid juurde siginema. Sest ma lasen taimedel viljuda ja seemendada, alles sügise eel niidan maha.
Nüüdseks on sinna siginenud muidki käpalisi: erinevad varieeruvad sõrmkäpad, muidugi käopõlled, aga ka rohekad käokeeled. Hetkel, enne sõrmkäppade valitsemist, kestab seal veel hallide käppade pidu. Nad on tõesti kaunid. Nimetan neid maasireliteks, sest värvilt meenutavad nende kobarad tõesti mõneti sireleid.
Kahjuks on praegune hull põud hakanud ka seal liiga tegema, tükati näikse ilmnevat närbumise tunnuseid. Üldse on hallid käpad tänavuse kuiva tõttu väheldasemad. Ent tiigikalda niisketes oludes rammusad kui alati.
Lugesin huvipärast äsja hallide käppade õitsvad võsud kokku. Mullusest mäletan justkui sadakonda, nüüd sain aga tervelt 163. Täiesti arvestatav käpapopulatsioon juba! Kuigi hall käpp ei näi olevat väga pikaealine, on järelkasv alati olemas ja üldarvukus on igatahes tõusuteel.
Seejuures leidub erineva välimusega halle käppi. Mitu on tihe-tiheda õisikuga:
Üks on aga heledam vorm:
Hall käpp on vist mu lemmikorhidee. On nendega koos elatud juba üle kolmekümne aasta, justkui kodused ja tuttavad, ent igal aastal imetlen neid taas, ega saa neist kunagi küllalt. Õige varsti on nende iluaeg küll seks aastaks läbi.
Siia lõppu üks täiesti klassikaline hall käpp. Seal pöökide all on niiskust rohkem ja käpp päris lopsakas.
No kas pole kaunis, mis?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar