Soo-piimalillede õitemöll

Ikka veel on mul raske uskuda, et soo-piimalill (Euphorbia palustris) on täitsa meie oma looduse tegelane. Oma suure kasvu poolest, mis meenutab pigem põõsast, ehkki on rohttaim, ei kuulukski ta nagu teps mitte siia põhjamaisesse floorasse. Kuid ometigi kuulub. 

Seejuures kasvab teda Eestis vaid mandri äärmises lääneservas, palju Saaremaal, täitsa üksjagu kodusel Hiiumaalgi. Ning eraldi Osmussaarel ja Pakril. Seejuures ei asu soo-piimalille areaali põhjapiir mitte Eestis, vaid Soome lõunarannikul. Seal iseäranis ranniku idapoolsemas lõigus.

Soo-piimalille levila on lai. Alates Prantsusmaast ja Hollandist mööda jõgedeorge üle Kesk-Euroopa ja Ukraina kuni peagu Lõuna-Uurali serva välja. Üksikuid leiutäppe jagub Vahemeremaadessegi. Veidralt eraldiasetsev on osaareaalikeste vöönd põhja pool: Norra lõunarannikul, Rootsi läänerannikul, Ölandilt-Ojamaalt üle Lääne-Eesti ja Soome ranniku Viiburi ja isegi Laadogani välja. Tibakese Kuramaal on kah.

Soo-piimalill armastab vesist maad. Kunagi ostetud istik saab mul siin hakkama ka niiskepoolsel heinamaal, on paisunud laiaks põõsajurakaks. Kuid prooviks tõin ka päris kohaliku taime. Nõmbalt lõunas maantee kõrvalt, kus leidub iselaadset piimalille-porsa kooslust. Seal looduslikuna kasvab piimalill üksi-kaksi vartena, miskipärast põõsapuhmaid ei moodusta. 

Nõndaks, istutasin soo-piimalille metsaaeda. Suht püsivniiske muld, ometigi läks tema välja. Kuid enne seda oli jõudnud külvata järglased naabrusse kuivenduskraavi põhja. Nüüd on seal moodustunud kaks klumpi. Uued võrsed hakkavad kevadel kasvama sügaval vee all. Suve eel kraav kuivab, ent põhi püsib ikkagi märg. Ja soo-piimalilled näivad seal lausa õnnelikud olevat. 

Praegu kestab soo-piimalille õitseaeg. Kiiskavkullendavad õisikusülemid on silmale hirmus ilusad vaadata, pealekauba lõhnavad need kaugele välja, üsna mee järele. Ja putukad armastavad neid väga. Muidu on piimalilled mürgised, ent peibutav nektar siiski mitte. 

Ilmselt kui kraavi põhja vanast plaatanilehtede lasust puhata, leiaks valminud seemned paremini võimaluse idanemiseks. Siis võiks sellest kraavist kujuneda lausa piimalillejõgi. Või õigem oleks öelda siiski piimalillehekk. Aga aitab praegu ka neist kahest vartepundist. Needki on vägevad!