Nii uskumatu kui see ka pole, siis tõesti: nüüd on valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) leitud kasvamas ka Ida-Hiiumaal. Olen aastaid mõelnud, et miks ometi see liik on siin saarel seni rangelt lääneosaga piirdunud, samas kui seal sobivaid kasvumaid vähe, sellal puududes Hiiumaa idaservas, kus lubjarikkaid maid, terveid loopealseid, jalaga segada. Nüüd on siis see Hiiumaa valgeks lääneks (valged tolmpead) ja punaseks idaks (punased tolmpead) jagunemine segi paisatud.
Juuni algul avastati Ida-Hiiumaalt kaks-kolm valget tolmpead. See uudis mõistagi oli mu jaoks paras pauk ning muidugi tahtsin ise sinna jõuda. Et näha, millistes tingimustes nad kasvavad. Täna jõudsin pärale. Eilsest hiigelvihmast (Nõmbal 38 mm) tingituna loopealsed lausa ujusid veest, mistap kummikud olid väga asjakohased.
Palju huvitavat muud orhideekraami on ses kandis. Kärbesõisi, täies õies kuldkingi, veel üsna nuppus punaseid tolmpäid, aga ka kollakaid sõrmkäppi ja mida kõike veel. Kuid minu ainus huvi oli täna valge tolmpea. Ning seal tema oli. Väiksel välul vaat et suvaliselt ette jäädes. Üle kahe vaksa kõrgune taim, küll juba peagu läbi õitsenud. Kokku olnud tal 9 õit. Kuid kohe kaks jalga kõrval väike kolme õiega taim. Veel kaks jalga edasi otse noore männi jalamil juba kolmevarreline taim. Õisi vartel vastavalt 8, 7 ja 2. Tolmpeade niidul valitseb lubikas (Sesleria uliginosa), lisaks käoraamatute lehti ja üks kärbesõis (Ophrys insectifera).
Olin vägagi rahul. Kuid see polnud sugugi kõik. Ilmnes, et olin mööda marssinud sootuks peamisemast valgete tolmpeade kasvualast! Tosinkond sammu tagasi lõuna poole silmasin üht ilusat alles õide puhkevat taime.
Ja siis aina avastasin neid seal kühmul juurde, paar tükki täiesti kadakapõõsasse peitunud, muist aga veel noored, üks lausa vaid ühe õiekellukesega. Ka kadakapõõsa taga oli neid. Ja üks toekas õierohke taim eksinud metsaserva võsavillu.
See oli nii hea tunne. Kas just päris ekstaas, aga jah, muudkui hüüatad: näed, veel üks! Ja veel! Näed, siin ka! Ja nii edasi. Kokku oli seal 14 tolmpea õievõsu. Neist üks taim kolmevõsuline, millest ühel õievars.
Kokku sai ses populatsioonis loendatud 19 õievart. Pisemate taimede olemasolu näitab, et asurkond on igati elujõuline ja aina laienev. Tõsi, erilist laienemise ruumi seal paraku pole. Ida pool on vastas sarapikune metsapadrik. Muuseas paar kuuske. Teisal kolmest küljest liigniiske loopealne, tükati kidur, põhja pool väga lopsakrohune. Need kõik paigad valgele tolmpeale ei sobi. Nemad on koha leidnud vaid ses vahevööndis.
Käisin ka laiemalt ringi, juba lootes, et ime jätkub ja ehk on veel kuskil tolmpead, ent muidugi mitte. Praegu oli valgeid tolmpäid näha vaid sellel kitsalt piiratud alal. Tuleva aasta juunikuus peaks kindlasti naasma. Et näha, kuidas neil tolmpeadel siis läheb. Arvestades praegust veerohkust, võiks arvata, et aastal 2026 veelgi paremini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar