Ikka väga soe on olnud viimastel päevadel. Täna siin Kesk-Hiiumaal lausa peagu +18 kraadi. Kõik õitseb, usukumatult vara, näiteks võsaülased õides. Rääkimata sinilillede sinavast merest. Ja kuldtähed ja kirgaslilled ja puškiiniad, ka igihaljas kevadik kollendab. Esimene nartsissiõis. Krookustest aga juba mitmed läbi. Ja va sääseraiped tükivad õhtuti ligi, täitsa imema tikuvad.
Lõpuks ometi sai natukese aiatöid tehtud. Pika haiguse tõttu läks märtsi soojalaine lörri, lisaks kuu lõpul botaanikaaia praktika. Nüüd siis koduaias. Üleeile kaks õunapuud lõikusin, kaks on veel. Tõttöelda on mul õunapuude lõikamisest kopp ees, koolis lõigutud juba küll, lisaks botaia troopiliste puude saagimine-kärpimine. Manjaana nende õunapuudega. Sooje ilmu tuli hoopis pealsete lõikamiseks kasutada. Värgid juba tärkavad, viimane aeg selleks. Täna sai korrastatud Antiik-Nõmba ürdiaeda ja Moosese heinamaa Arkansase aeda. Sekka lõikusin üliastlalist Maclura pomifera pussakat hõredamaks ning natukese harvendasin ka väikselehist jalakat (Ulmus parvifolia). Ning näe: avastasin, et õitseb teine! Esmakordselt siin ilmselt üldse.
Kunagi sain selle istiku Nurgast põldjalaka pähe. Mullu võtsin teda põhjalikult uurida ja selgus, et pole see pisikeste nahkjate lehtedega muidugi mitte mingi põldjalakas, vaid hoopis haruldasem Hiinast pärit väikselehine jalakas. Mulle ta vägagi meeldib. Vanemas eas tuleb tüvele ilus lapiline kooremuster. Ja et ta nii vara, juba aprilli kolmandamal päeval õides - see on ainult lisaboonuseks!
P.S. On selgunud tõsiasi, et Ulmus parvifoliaga tegemist olla ei saa, kuna too õitseb suve teisel poolel. Sai siin Anu Kauriga diskuteeritud, ta hakkas kahtlema. Ega muud üle jää, kui et tegemist on Ulmus pumila'ga. Tema õitseb väga varakevadel ja siinsed õisikud on just talle omased. See siberi jalakas on väga varieeruv, mõnel lehed täiesti kui Ulmus parvifolial, nagu siin Nõmbal mu puukeselgi: väiksed ja nahkjad. Nojah, mis parata. pettumus on täitsa suur küll, aga elame üle! Siberi jalaka pealevila on Mongoolias ja Koreas, eraldi asurkondi leiab Kirgiisias, Uiguurias, Hiinas ja isegi nii kaugel lõunas kui Birma piiri lähistel. Noh, see kisub juba eksootiliseks siiski...
Üleeile korrastasin ka rohelubika (Sesleria heufleriana) puhmikut. Olin vanade poolkuivetunud lehtede lõikamisega lootusetult hiljaks jäänud, uued kõrred juba vaksapikkused, sestap pidi seal hoolsalt nokkima, et neid mitte vigastada. Üks ütlemata tore Karpaatidest pärit pooltalihaljas kõrreline, nii vara ilmuvate kõrrepeadega. Need näivad täitsa mustjad, päiksepaistel lisandub templivärvi lillat.
Enne õiepiltide siia otsa lükkimist lisan hoopiski Quercus pontica näite. See talv oli väga pehme, miinimum vaid -10,4 kraadi. Nüüd ometi elas poogitud pontose tamm vist talve üle, ilma et oleks tagasi võetud. Mullu tellisin sellele hellikule lisaks kaks Türgist, areaalist pärit pontose tamme. Need püsisid täiesti haljana terve talve, on rohelises nüüdki. Ehk on see liik nagu karvane tamm, kell noorena lehed talvituvad rohelisena, vanemaks saades muutub heitlehiseks.
Aga nüüd siis lillepildid. Alustuseks sinililled. Nende õitseng on täies hoos:
Lumikellukeste aeg hakkab vaikselt läbi saama. Kuna nüüd keerab külmaks, siis see vast pikendab nende aega pisut.
Crocus chrysanthused on kohe-kohe lääpa vajumas. Ja Crocus vernustest on veel ilusad pms vaid miski valkjas tundmatu sort (võibolla põhiliik?) ning 'Pickwick' Viimane on isekülviga kah moonduma hakanud, tekkinud on heledaõielisi taimi ja sootuks tumedaõieline ka:
Forbesi kirgaslilled (Chionodoxa forbesii) metsaaias ei saa palju päikest, seega pole neid veel näha. Kuid päikselisel Abhaasia kaldal Etna jalamil avastasin 1. aprillil täies õies 'Pink Giant' taimed. Nad on seal juba aastaid, juurde ei paljune:
Samast esimesest aprillipäevast kodumaine kollane kuldtäht (Gagea lutea) ja võõramaine puškiinia. Mõlemad külvuvad päris kenasti mururohus laiali.
Ja lõppu igihaljas kevadik (Draba aizoides). Väikse nupsu Kesk- ja Lõuna-Euroopa lubjamägede taim, kes õitseb kah väga vara. Mul siin kahjuks kipuvad murelased (sipelgad) neid kruusa alla suiti matma, puhastan neid siis aina välja.
Noh, paneks kõige otsa ühe autoportree kah. Poseering 1. aprillil koos rohelubikatega:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar