2010. aastal soetasin Nurga puukoolist omale põldjalaka (Ulmus minor). Tore Euroopa kolmas jalakaliik, levila äärmine tipp ulatub meile üsna lähedale, Ojamaale. Nõndaks. Aga õige pea hakkasin imestama, et kuidagi veidralt pisikesed on selle "põldjalaka" lehed. Ehk siis mingi imelik omaette vorm? Rohkem aga eriti ei juurelnud.
Aastad kulusid, Istutasin selle jalaka paar korda ümber, metsavarjust lõpuks päris lagedale heinamaale, Carpinuseheki naabrusse. Puukene kasvas tasapisi. Kuniks nüüd viimastel päevadel sattusin taas juurdlema, sedakorda põhjalikumalt. No ei ole tema põldjalakas, mitte ei ole, lehestik on ikka täitsa teistsugune. Pigem meenutab justkui tselkvat. Zelkova tema siiski kah pole. Aga mis jalakaga siis tegu? Ega palju variante pole. Kas madal ehk siberi jalakas (Ulmus pumila) või väikselehine ehk hiina jalakas (Ulmus parvifolia). Lehtede poolest on vahet teha võrdlemisi raske. Mõlemal on lehed väiksed, alla 4 tolli, Nõmba puukesel max 2 tolli pikad. Netis surfates ja kahe liigi lehti võrreldes on väga keeruline aru saada, lehtede kuju on eri fotodel väga erinev. Miski sisetunne ütleb siiski, et Nõmba puukese lehed meenutavad pigem rohkem Ulmus parvifolia omi. On nagu pikema rootsuga, pealt läikivad ja olemuselt natukese n-ö sukulentsed. Tõsi, üldiselt on lehestik imelikult heleroheline, vast väga lubjase pinnase tõttu? Ei tea. Mõne pikivõrse lehed näevad küll ilusad läikivrohelised välja.
Lehed näikse olevat ikka Ulmus parvifolia omad
Kõige tähtsam eristustunnus on aga koor. Kui Ulmus pumilal tekib tavapärane korp, siis Ulmus parvifolia on täiesti eriline. Vanemail puil ilmub kestendav-irduv eri värvi lapikeste mosaiik, meenutab mõneti tselkvat, veelgi enam aga nt plaatanit, parrootiat või isegi stuartiat. Väga kaunis kooremuster, kui netipilte uskuda! Nõmba puukese tüve alaosa on hakanud muunduma. Raske on seda seletada, lihtsam on piltidel näidata. Silehalli koore pealispind rebeneb, paljastub kaneelpruune täpi-"kärnu".
Ulmus parvifolia, Nõmba, august 2024
Just täpselt taolisi fotosid võib kohata netis. Niisiis tundub üsna kindel olema, et Nõmbal kasvab väikselehine jalakas ehk Ulmus parvifolia. Mille üle on mul väga hea meel! Põldjalakas olekski na suht igav tavaline, siberi jalakas miskipärast ei paelu nii väga kah. Aga see hiina jalakas on täitsa omaette tase. Levilalt Ulmus pumilast lõunapoolsem, valdavalt Hiinas, ka Koreas ja Jaapanis esineb, aga olevat ka Indias ja suisa Vietnamiski. Kusjuures, kuigi väidetakse olevat külmakindluselt 5. tsooni puu, on Nõmbal esinenud siiski kahjustusi, eks ta ole seal lagedal üsna külmalohus küll ka. Võra sisemuses võib näha könti - mõne aasta eest on puuhakatis saanud ladvast kannatada.
Ulmus parvifolia, Nõmba, august 2024
Niisiis hellikuvõitu? Ka tänavuse talve järel on kuivanud võrseoksakesi näha. Aga üldiselt kasvab see jalaks üsna kenasti kõrgusse. Väga põnev on näha, milliseks tema tüvekoor edaspidi kujuneb.
Lõppu veel niipalju, et väikselehine jalakas on jalakasurmale vastupidav nagu arvatavasti ka teised Ida-Aasia jalakaliigid. On muuseas vägagi popp bonsaipuuna.
Autoportree Ulmus parvifolia all. Nõmba, 15. august 2024
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar