16 juuni 2024

Punaste tolmpeade rikas Sarve

 Punast tolmpead (Cephalanthera rubra) olen ma veelgi vähem trehvanud kui valget tolmpead. Korra 20 aasta eest Loode-Saaremaal ning aegajalt põiganud Tilga männikusse Lõuna-Hiiumaal. Kahjuks käib sealne tolmpeade asurkond alla. 2018 oli vaid 5 õitsvat taime järel, mullu üksainuke. Kuna kruusatee kaeti juba aastakümnete eest asfaldiga, siis vajalikku lubjatolmu metsa alla enam ei lendu. See võiks olla peamine põhjus miks sealne asurkond hääbub.

Seevastu Hiiumaa kagunukas Sarve poolsaarel on lupja lademes, paepealne maa. Olen käinud Sarvel tolmpäid otsimas mitmel korral. Nii suure maantee ääres, kus neid peaks olema, kui idaranniku piirkonnas - aga ikka tulutult. Sedakorda võtsin ette Kesk-Sarve. Eks muidugi oli väga abiks ka juhatav kaart ja sealse tuttava kirjalikud juhised - tema maa peal kasvab tolmpäid päris tublisti. Niisiis täna varahommikul ma sinna jõudsin. Astusin vaid mõne sammu maanteelt ja palun: punane tolmpea vaatas vastu!


Ja järgmine ja järgmine ja veel ja veel ja veel! Iseäranis just lagedana hoitavas elektriliini koridoris. 




Aga paremat kätt hõredas puisniidulikus kaasikus jagus neid ka. Kahjuks enamus pilte jäi udujad, miskit siiski kuidagi välja tuli. Lugesin liini all ja kaasikus kokku 140 õievart. Ilmselt on neid seal rohkemgi, ju mõni jäi kilpjalgade varju ja ega ma ka väga sügavale tihenevasse kaasikusse tunginud. 




Kuid see polnud sugugi veel kõik. Teiselpool taluteed jätkus liinialune tolmpeade kasvuala, pikalt-pikalt. Üritasin õitsvaid taimi kokku lugeda nii hästi kui sain. Sarapikukaasikus kindlasti mõni tolmpea kah, aga ei hakanud sinna tungima, kõndisin mööda lagedat liinialust ja muudkui lugesin ja lugesin... Tuli kokku 145 tolmpea õievart! Mõni alles nuppus, teistel just ilusaim õitseaeg käes. Kusjuures pinnas on tükati segi songitud. Võib arvata, et metssead on sealt oma osa tolmpäid võtnud. Pinnas aga näis liivakas, muidugi lubjakivikesi kah. Päris puhtas paeklibus punane tolmpea vist ei kasvagi.


Mullune põuane kevad-varasuvi ning tänavune mai kuivus - kujutlesin, et üpris nigel olukord tolmpeadega. Kuid näed sa, ikka vägagi uhkelt neid seal! Enamus küll mitte teab mis kõrged, vaid paar tükki mulle põlveni. Aga siis on seal see üks mega-tolmpea. Teistest silmnähtavalt jämedam-rammusam-kõrgem. Ulatub mulle üle põlve, ent mitte poolde reide. Mõõdulinti mul paraku kaasas polnud, ei uskunud, et midagi säärast mõõtmisväärset leian. Noh, hiljem kodus lindiga umbes mälu järgi mõõtsin üle põlve ja sain 68 cm. Nii kõrge punane tolmpea tänavustes tingimustes!





Nõndaks. Ega mul väga pikalt aega olnud, sõltun bussiliiklusest, sestap tuli astuma hakata. Risti läbi poolsaare, sihiks idarannik. Toredaks lisandiks liinitee ääres veel kolm punast tolmpead. Edasi kulges rohune tee kilpjalalises sarapikukaasikus. Ja vahi, järsku üks tolmpea! Ning teine veel. Võib arvata, et ehk peitus seal neid veel, aga korra oli samm sees ja täiskäik edasi! Tegelikult ikkagi pidanuks seal täpsemini uurima, mõtlen tagantjärele. Nimelt ei ole seda tolmpea kasvukohta kaardile seni märgitudki. 



Ette jäi avaramaid välusid. Mmm, mis rammusad metsmaasikad! Kõht oligi tühi, nii et hommikueine ooteks olid need vägagi teretulnud. Sõin kõige külluslikumad kohad lagedaks, enne kui torkas pähe, et võiks ka pildi klõpsata. Noh, selline sai:


Aga ikka edasi. Paaris kohas jäi silma noorepoolseid tammesid ning üksik jalakas isegi. Tee laskus künkast alla, ümber kunagist Sarvet meenutav hõre kaasik - männid on siit vahelt ära raiutud. Muidu kipuvad männikud kaasikuid asendama, eriti Sarve idapoolmikul.


Nendel aladel olen ma käinud varemgi punaseid tolmpäid otsimas. Tulutult. Ei hakanud nüüd enam siin ringi nuhkima. Ranna naabruses olevat küll kah tolmpäid, vaatasin paari lagedamat kohta, aga ei hakanud mette silma. Olgu siis pealegi. 290 punast tolmpead ületas igasugused mu ootused-lootused. Pole ma elusees nii palju tolmpäid üldse näinudki!




Väike istumine rannas siluri lubjakalju astmel ainulaadse leinamänni all. Hommikusöök. Peale maasikaid närisin paar tükki leiba ja loputasin veega all. Ja siis Heltermaa poole astuma. Bussi peale minek.


1 kommentaar:

  1. Väga uhked! Ma ei ole kunagi tolmpeasid oma silmaga näinud.

    VastaKustuta

Lehelanguseaeg

  Hommikul aeda teed jooma minnes vaatas vastu täielik dekoratsioonide vahetus. Järsku, paari päevaga, on kõik nii kollaseks värvunud. Sekka...