Jaanipäeval sai tehtud kaks põigest Tallinna linna servis olevatele loodusaladele. Esmalt linna lõunapiiril olevale Tänassilma loopealsele. Siin õitses veel mõne aasta eest tõmmusid käppi. Paraku on tõmmu käpa suvine varieteet (Neotinea ustulata var. aestivalis) Eestis väga haruldaseks muutunud. Nii oli kahtlane, kas paari viimase kuivapoolse aasta järel Tänassilmast seda enam leiab. Otsitud sai, ent tõesti, no mitte silma ei jäänud. Võis ju olla veidi vara ka, aga ikkagi. Foto täpselt samast kohast, kus 2015 õilmitsesid tõmmud käpad, nüüd aga tühjus:
Ka käoraamatuid (Gymnodenia conopsea) peaks seal jaguma. Leidsin aga vaid ühe õitsva taime. Lisaks ühe teeveere isendi, kellelt latv ära kaksatud.
Aga see-eest ussikeeli (Echium vulgare) jagus seal kõvasti. Väga ilusad sinised küünlad:
Huvitav oli leida üht metsistunud maguskirsipuud (Prunus avium) seal kasvamas. Mõni viligi küljes:
Raku järve ääres Männikul
Teine käpaotsingute koht asub Männikul. Sealne Raku karjäärijärve äärne sirgetes ridades männik on üks ütlemata tore koht, orhideede mõistes. Ütlen aga kohe ette ära, et soovalku (Malaxis monophyllos) me sealt mitte ei leidnud. Kas oli ehk vara, aga pigem liialt kuiv, võiks arvata. Igatahes pisikesi öövilke (Goodyera repens) lehti mina silmasin, seega pealiskaudses otsimises vast süüdistada ei saa..
Hästi palju oli rohekaid käokeeli (Platathera chlorantha) igalpool männiku all, neist suurim üle põlve. Fotod paraku hästi välja ei kukkunud.
Siis mõningad sõrmkäpad (Dactylorhiza) ja suuri käopõlli (Listera ovata). Pildid ebaõnnestusid, lisan vaid ühe massiivse õisikuga käopõlle foto:
Äge leid oli albiino laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine):
Laialehiseid neiuvaipu (Epipactis helleborine) vohas seal üldse palju. Nii tavalisi, kui ka natukese väikselehise vormi moodi, ehkki hiljem ülesvõtteid näinud R. Kurbel teatas, et need siiski ei kvalifitseeru. Olgu siis pealegi..
Muudest taimedest olid huvitavad mets-seaherned (Lathyrus sylvestris) ja uibulehtede-lakklehtede sekka ka mõni talvik (Chimaphila umbellata):
Kuid maastikuline maiuspala ootas alles ees. Nimelt kulgeb läbi vee kitsuke maakael, mis viib poolsaare moodi saarele. Siin leidub harilike mändide sekka Ameerikast pärit halli mändi, lahtiseid liivikuid ja kõrge künka otsas kerkib uhke rabakivirahn - Männiku hiidrahn. Kivi pikkus on 11,9 m, laius 9,5 m, kõrgus 5,7 m, ümbermõõt 34,4 m ja maapealse osa maht 238 m³. Kaitse all 1959. aastast.
Lükin siia järjepanu mõned pildid:
Männiku hiidrahn on rabakivigraniidist ning tipust õige sakiliseks kulunud:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar