Jumalakäpp (Orchis mascula) on lubjalembene orhidee, kasvades eeskätt Lääne-Eestis, Põhja-Eestis siinseal ka. Ning siis mõnes paigas Lõuna-Eestis. Nüüdseks on aga Käoraamatu mehed eristanud siinmail omaette alamliigi, lõuna-jumalakäpa (Orchis mascula subsp. speciosa). See pole nõnda lubjalembene ning asustab just Eesti lõunapoolsemat serva: Valgamaal, Viljandimaal ning Pärnumaal, jõudes siin oma levila põhjapiirile. Omaette kasvab Kihnu saarel ka. Koiva puisniitudel esineb justnimelt lõuna-jumalakäpp. Tunamullu Vaitkal käies oli veel aga liiga vara nende jaoks. Nüüd juhtus aga sedasi, et äsja nägin selle taksoni iseoma silmaga lõpuks ära. Seda Lõuna-Pärnumaal Urissaare kandis, kus on ilmnenud võibolla Eesti kõige isendirohkem lõuna-jumalakäpa asurkond. Sain pisikese vihje, ülejäänu tuli aga paari foto põhjal maa-ameti õhuvaateid takseerides ära teha. Ja see detektiivitöö kandis vilja!
Niisiis eile asusin Hiiumaalt teele, et juba pealelõunal kohale jõuda. Külavahel algasid toredad puiskarjamaad, teeveeres üksik jumalakäpp. See oli väikseks sissejuhatuseks. Veel natuke edasi ning seal laialehise metsatuka taga algaski imeline aas. Avara niidu lõunaserv on puisniiduliku moega, üksikult kasvab sangleppi, jalakas, rühm künnapuid (Ulmus laevis), suur saar, paar sarapuud. Ka kullerkupp (Trollius europaeus) oli siin olemas. Küll juba osaliselt hakates ära õitsema.
Ja siis muidugi need käpad. Vaated võtsid täitsa ohkama. Lausa ime, kuis neid siin küll nõnda palju on! Üritasin teha üldvaatefotosid, ehkki pildile jäi nagu vähem kui silm tegelikult seletas. Kokku lugema ma neid ei hakanud. Ainult ühe tihkema soone lõpus oleva eraldi piklikklumbi lugesin üle: väiksel alal sadakond õitsvat taime. Võimas!
Lõuna-jumalakäpa eristamine põhiliigist käib minu jaoks peamiselt vaid õiekattelehtede järgi: nende otsad on pikad ja mitut puhku üles käändunud. Sestap jätab ka õisik pisut haralise mulje. Lükin siia lihtsalt portreid.
Täies õitsengus ja veel ülalt nuppus isendite kõrval mõned alles veel avanemata. Need olid omamoodi ilusad:
Istusin seal sarapuuvilus kivirahnud, tugev tuul uhas sääski minema ja mõtlesin, et oleks ehk võinud ikka siia telgi kaasa võtta, telk kuskile niiduserva panna ja naudelda kogu seda ilu pikemalt. Ümbrus oli hoopis lääne-eestilik, need laialehised puud ja üha aina lillatavad käppade küünlad. Ning näe, natukese nurmenukke (Primula veris) jagus siia ka. Nurmenukud ja jumalakäpad koos on kuidagi eriti lääne-eestilik klassika:
Kui siis äkki hakkas üle välja talu poolt üks kogu lähenema. Kas juba Märt tuli mulle autoga järele? Ei. Hoopiski sealse talu elanik. Valmistusin kohtama tõrksat eestlast, kes tuleb uurima, et misasja siin koperdatakse (ehkki olin riigimaa poole peal), kuid tervitati hoopis lahke naeratusega. Välismaa keeles tuli rääkima hakata. Nimelt elab tema oma mehega siin talus juba 15 aastat ja pool käpaniidust kuulub selle talu juurde. Aja jooksul on jumalakäppade olukord siin aina paremaks läinud, kord aastas hiline niitmine meeldib käppadele väga hästi. Paraku nüüd plaanib RMK oma poolel loomi karjatama hakata, näed postidki juba püsti taotud. Võib arvata, et sellest kujuneb pigem probleem. Mõõdukas karjatamine ei ole käpalistele ehk väga halb, aga pigem oleks parem kui jätkuks selline niidetav heinamaa. Eks näis, mis sest asjast saab. Kui see ala arvele võetakse (seni veel pole seda!), siis ehk loobutakse karjatamise plaanist. Nii või teisiti nemad oma talu poolel jätkavad igatahes vaid niitmisega.
Kõndisime talu poole ja nägin, et ka siin jagus palju jumalakäppi. Huvitaval kombel hoiavad nad rohkem pajupõõsaste ribade ligi, päris lageda heinamaa keskel pigem ei kasva. Jumalakäpa paistis isegi taluhoovis rohtaias. Too daam luges tänavu kogu ala peale kokku vast 1200 jumalakäppa. Mullu olnud aga topelt nii palju, mullu oli siin erakordselt hea jumalakäpa aasta. Eks need põuad hakka mõju avaldama. Kuigi see niit on tükati päris niiske, nagu näitab kullerkupu olemasolu. Paiguti on aga kuivem ja madalama rohustuga.
Hüva, selline väike ülevaade. Niidu täpset asukohta ma mõistagi avaldada ei või. Jumalakäpad on II kaitsekategooria liik ikkagi. Viskan siia lõppu ühe eilse endli lõuna-jumalakäppadega kah:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar