03 november 2023

Justkui igihaljad tamm ja pöök

 Sel aastal püsisid puud kaua haljad, alles oktoobri lõpupoole külmad sundisid värvuma ka tõrksamaid. Tammed kolletuvad ning pöögid lõpuks ka. Mõned punnivad aga ikka veel vastu. Ambrapuud ja lõunapöögid ning paar karvast tammegi pisut veel. 

Kaks liiki on aga veel puhta rohelised. Iseäranis austria tamm (Quercus cerris), keda ma miskipärast itaaliakeelse nimega cerro kutsun. Suupärane kuidagi. Hääldub: tšerro.

Ma pole vaadanud kuidas käib metsa istutatud cerrode käsi, nood 2011 Badacsonyi nõlvalt Balatoni äärest Ungarist toodud tõrudest tärganud. Kõige suurem on mul senini aga 2010 Nurga puukoolist soetatud cerro. Ta on kasvanud hästi, talvekülmi pole kartnud ning juba teist kevadet ilmutas õisikuurbi, tänavu isegi tõrualgeid, ehkki nüüdseks need kadunud. Tüvele hakkab juba tekkima rõmelisus.

See austria tamm on praegu seal Aadria õues lausa suurepärane, läikivate sakiliste lehtede rüüs nagu täiega igihaljas tamm. Eks muidugi saab millalgi talve poole see ilu otsa. Pruunid lehed jäävad aga okstele kevadeni. Ka sellal pakub ta silmale teretulnud pidet. Mõni foto tänasest:





Teine veel haljendav liik on idapöök (Fagus orientalis). Nääpsukesi isekülvitaimi sai urgitsetud septembris 2014 Poolast Rogowi arboreetumimetsast vanade puude alt (nood pärinevad 1959. a Sofiast). Idapöögi levila kulgeb Ida-Bulgaariast üle Türgi Kaukaasiasse. 2015 sai idapööke Strandža metsades nähtud üksjagu palju. 

Nõmbale toodud idapööke olen istutanud mitmesse kohta: üks tagapuisniidumetsa, kolm metsa ning kaks on Aadria õue taga metsaaias. Nood kaks on kasvanud kõige hoogsamalt. Küll aga näeb kumbki erinev välja. Neist üks on vägagi ehtne idapöök: lehed piklikud ja laiem osa lehe tipmises kolmandikus või nii:


 

Nood sekka paistvad pruunid lehed on jäänused mullusest. See puu ei raatsinud kevadel lehtideski osast oma vanadest lehejäänustest loobuda. Mitte et selline teguviis teda väga kaunistaks, kuid huvitav igatahes. Siia lõppu aga teise pöögi lehestiku vaade. Temal on lehed ümaramad, hariliku pöögi moodi, aga mitte päris. Selline arvatavasti hübriidne:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aprill teeb aprillinalja

  Suur osa Eestist on kaetud lumevaibaga. Nõnda ka Hiiumaa. Ei tea, kas olen vanaks ja tuimaks jäänud, aga ei morjendagi see õieti. Harjumus...