Võtsin täna kätte ja vaatasin kõik oma idapöögid (Fagus orientalis) üle. Eile sai kahest neist siin juttu tehtud, täna siis põhjalikum uuring. Siia alustuseks foto 2014. aasta septembrist Rogowist, sealsest idapöögimetsatukast. Kirjutasin tollest käigust ka HLi ja Aialehte. Märtsi lõpul 2015 ilmunud artikkel jäigi mul üldse Aialehes viimaseks. Katkendeid sellest:
"Vilikonnad ripuvad harilikul pöögil kuni 2 cm pikkuse varre otsas, idapöögil kuni 4 cm varrel. Peamiseks eristustunnuseks on lehed. Harilikul pöögil on need 5-10 cm pikad ja roodudepaare 5-9, idapöögil 5-15(20) cm pikad ja roodudepaare 10-14. Hariliku pöögi lehed on üsna ühtlaselt ovaalsed, idapöögilehed aga kõige laiemad keskosast tipu poole. Igatahes on lehed suured ja kauni kujuga, mistõttu idapöök näib harilikust pöögist dekoratiivsem. Erinevalt harilikust pöögist annab idapöök juurevõsu. /---/ Kes aga nii kaugele nagu Bulgaaria sõita ei viitsi, leiab idapöögiku meeleolu ka meile märksa lähemalt. Mullu septembris sattusin Kesk-Poolas Rogowi arboreetumis toredasse idapöögi kultuuri, mis on rajatud 1959. aastal Sofiast saadud seemnetest. Kohe torkasid silma suured lopsakad piklikud lehed, andes siledate tüvede sammastikule hariliku pöögi metsast erineva meeleolu. Ilus puu on see idapöök! - tõdesin seal. Kahjuks ei paista fotodelt lehtede eriline suurus silma."
Nõndaks. Üsna põhjalikud eristustunnused, mu kriipseldatud võrdlev joonis kah. Roodudearv varieerub erinevail andmeil. On ka selliseid: Fagus sylvatica lehtedel kummalgi pool 6-8 roodu, Fagus orientalis lehtedel aga 8-13 roodu.
Igatahes kaasa ma sealt metsasihilt neid pööke urgitsesin, kuus tükki mul neid on. Kõrgemad üle pea sirgunud, teised väiksemad. Aga tore on see, et mingeid külmakahjustusi pole neist ühelgi esinenud!
Miks mulle just idapöögid nii meeldivad? Esiteks: neil on suuremad ja kuidagi kaunima kujuga lehed kui harilikul pöögil. Teiseks eksootilisem päritolu. Kui Fagus sylvatica kasvas võibolla veel 1000 aasta eest isegi siin meie läänesaartel (praegune areaali põhjapiir Läänemere lõunarannikul), siis Fagus orientalis levib palju kaugemal: Ida-Bulgaariast ja Kreeka Traakiast mööda Musta mere lõunaranniku lähedasi mägesid Kaukaasiasse ja Kaspiast lõunas Hürkaaniasse, lisaks laiguke Türgi-Süüria piirialal. Ja mis hästi huvitav: idapööki peetakse vanapärasemaks liigiks kui harilikku pööki. Kõikse n-ö iidsemad on Ida-Aasia pöögiliigid. Nii et põhimõtteliselt võib idapöök olla hariliku pöögi esivanem.
Aga nüüd siis ikkagi see ülevaade Nõmba idapöökidest. Käisin ja pildistasin nad kõik üle. Olen nad aja jooksul üsna laiali istutanud: kaks on jäänud Aadria õue ja metsaaia piirilale, üks on okasmetsas pontose rodo ja iileksite seltsis, kaks Korintose teel metsas (Strandža), koos suure loorberkirsipuuga, üks aga sootuks kaugel Tagametsas, Metsaema männi lähistel.
Enamus neist on täitsa idapöögile omaste lehtedega, roodudepaare põhiliselt 9, sekka 8, mõnikord ka 10 või isegi harva enam. Lehtede kuju viitab üldiselt kah idapöögile, sellised piklikud ja natuke väljaveninud rombjad vms.
Esimene Fagus orientalis metsaaia servas:
Teine Fagus orientalis metsaaia servas, see eriti idapöögilik:
Neljas Fagus orientalis, metsas Korintose tee ääres Strandžas, suure loorberkirsipuu kõrval:
Viies Fagus orientalis, sealsamas metsas Strandžas, jalgrajast mõni samm eemal:
Ning viimane, kuues Fagus orientalis, seal kaugel Tagametsas:
Selline ülevaade Fagus orientalis'test Nõmba metsas Hiiumaal. Muidugi poleks paha kui kõik kuus idapööki kasvaks koos väikse saluna, aga nii tema on läinud, et seda toredat liiki olen tahtnud näha mitmel pool metsas. Ja rõõmu teeb, et näivad sama vastupidavad olevat kui harilikud pöögidki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar