Suvi on läinud. Ilge siblimiste suvi, nagu alati. Ja nagu alati, jõudsin ma aias rohimisteni alles septembris. Vastu talve rohimine on ka ses suhtes hea, et siis vähemasti jääb ilus tulemus kestma terveks poolaastaks. Nüüd olen otsaga Aadria õues, sealse vahemerelise maastiku hoolduse kallal. Tõsi, eks need ilmad keera ära, paljukest mõnusat rohimise ilma enam. Oktoobri algul sai Vulcano mäge korrastatud. Vastik mingi peen kõrrerohi on lavendlitesse sisse söönud, päris täiesti seda enam välja ei saagi.
Aastatega kipub rohimisel mulda vähemaks jääma, eriti muru servades. Mulda aga pole eriti kuskilt võtta piisavalt, nii olen täiteks liiva kasutanud. Seda sai metsatiikide põhjast võtta priipärast. Tõsi, nüüd hakkab vesi tiikidesse taas sisse tulema. Liiva oleks aga veel vaja, klibutaimlaääristeks ja kiviaedade servadesse ja...
Sellised liivaribad muudavad istutusalad iseäranis silmatorkavaks. Nagu mingi näidisaed. Kena silmale vaadata, samas praktiline ka. Ning vahemerelistele taimedele teeb mulla lahjendamine ainult head. Järgnevalt mõned pilvised vaated Vulcanole 3. oktoobril:
Ning vaateid kodukootud früüganale siin põhjamaal päikselisest 4. oktoobri päevast:
Liigiliselt valdavad seal lavendlid (Lavandula latifolia), mägi-piarrohud (Satureja montana), põõsas-teelehed (Plantago sempervirens), kes kõik annavad isekülvitaimi. Tüümianid (Thymus vulgaris) on alles jäänud vaid kõige kõrgemale tipule, nõuavad ilmselgelt eriti head drenaaži. Ka nemad on ennast seal ise pisut külvanud. Salveide (Salvia officinalis) ala jääb pigem eraldi istusalale Vulcano lähistel, ent üks on ise külvunud ka siia. Mürt-piimalille (Euphorbia myrsinites) algne taim on ammu kadunud, kuid see liik kestab edasi paljude uute isekülvi taimedena:
Uskumatu on itaalia ehk ahtalehise käokulla (Helichrysum italicum) juba mitmes talvitumine. Eks ta piiripealne asi ole ja võiks varuks teha pistoksi, mida talvel potiga siseruumis hoida, ent ikka ja jälle jääb mul see tegemata. Samune Curry plant on väga meeldiva iseäraliku lõhnaga, ent söögi valmistamisel ei ole ma teda siiski veel kasutanud.
Muide, palju aastaid oli mul olemas sarnane hõbevalge taim santoliin (Santolina chamaecyparissus). Ent siis üks paljaskülma talv tappis ta. Mis paneb muretsema ikka ka selle itaalia käokulla edasise kestmise suhtes...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar