Aastaid oli Otepää kant mu jaoks valgeks laiguks kaardil. Seda meeleolukamaks said avastused seal. Ikka jälle üllatun kui väga mägine seal maastik paistab. Paraku on Otepää teed hüplikud-kurvilised ning ei saanud teps mitte iga koha peal autot seisma panna ja pilte klõpsida. Näiteks Urvaste kiriku org oli igavesti vägev. Siinkohal vaid paar augustikuist kaadrit Sangastest ja kuskilt-miskist-kohast. Täitsa nagu lausa kusagil Sudeetides!
Päris vapustavad vaated avanesid aga Kärstna kabelimäelt. See jääb juba Sakala kõrgustikule. On Sakala kõrguselt kolmas mägi, ent erinevalt metsasest Härjassaarest ja Rutust katab seda kultuurmaastik, mistap näeb sealt kaugele. Erinevail andmeil on Kärstna kõrguseks merepinnast 136 või 138,5 meetrit merepinnast. Mäe suhteliseks kõrguseks antakse 60 m. Ent sama hästi võib öelda ka, et 100 meetrit. Nimelt asub idas Võrtsjärve ja Väikse Emajõe pind 35 m üle merepinna. Ja selle järel kerkib Otepää mägismaa. No tõesti need on mäed seal! Esmapilgul arvasin, et kauguse õhtusinas kulgeb horisondil pilvederant. Kuid ei, maismaa! See kerkib omakorda sadakond meetrit. Kui aga võtta Väikse Munamäe 208 m ü m p kõrgus, tuleb ära 170 meetrit. Ning kui arvestada otsa veel metsa paarikümnemeetrine kõrgus, saame ligikaudu 200 meetrit. Täiesti ehtne mägi seega!
Ka Kärstna mäelt põhjasuunes avardub vaade kaugusse, kuni Holstre kandini, kus kõrgemad tipud küünivad kuni 125 meetrit üle merepinna.
Kärstna kabelimägi ise on samuti huvitav. Siin on Anrepite perekonna kalmistu, kus on taas korda tehtud kivisild ja kabel. Tähelepanuväärne on rändrahnujurakas, mille otsas Uinuv lõvi. Ehk siis skulptuur, üks mitmetest 19. sajandi Uinuvatest lõvidest, mille teisikuid näeb Saksamaal, Tsehhis ja Poolas.
Aga nii põgusaks see postitus paraku jääbki...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar