Terve suve kodus istunult sain augustikuus lõpuks liikuma. Ja kohe kaugele Reini jõe äärde välja. Saksamaal polegi ma varem käinud, kui üks vahemaandumine teel Kanaaridele viie aasta eest välja arvata.
Mu peamine siht oli Bonni botaanikaaed ja omamoodi palverännak sealse päris suure kreeta tselkva (Zelkova abelicea) alla. Tolle puu seemneist kasvatati Tartu botaias üles viis tselkvat, kellest üks tänavu juulikuus mulle Nõmbale jõudis. Nüüd siis tahtsin seda esivanemat elusast peast üle kaeda. Peale 2016 Kreeta Omalose trippi ei olnudki ma puuks sirgunud kreeta tselkvaid enam näinud.
Ja 8. augustil mina sinna kohale jõudsin. Ning Märt ka. Tänu temale see reis üldse võimalikuks saigi. See tselkvapuu on istutatud aastal 1979 ja on oma liigi kõige suurem esindaja Saksamaal. Iseenesest täitsa ilus puu, ehkki imelikult hõreda võraga. Kuid see ei takista tal ohtralt viljumast. Pisilehtede seas punnitas rohelisi pähklikesi täitsa korralikult. Sügisel oleks reis parem olnud, siis saaks sealt seemneid korjata...
Tegelikult kasvab seal Bonni botaanikaaias kaks kreeta tselkvat veel lisaks. Aia kaugemas osas, kuhu on uuemal ajal rajatud omaette tselkvate ja tseltiste osakond. Arvasin, et nood põõsjad Zelkova abelicead on istutatud millalgi hiljem. Üllatuseks väitis aga silt, et nemadki on seal juba 1979. aastast. Miks pole puukujuliseks sirgunud nagu lossi ees kasvav isend? N-ö vegetatiivses seisundis põõsastel on aga täitsa suured lehed. Tselkvatele ongi iseloomulik erilehisus: viljuvate okste lehed on kributillukesed, steriilsetel võivad aga kaunis lopsakad olla.
Bonni botaanikaaia uhkuseks on vana kaukaasia tselkva (Zelkova carpinifolia). Istutatud on see juba millalgi 1880. aasta paiku. Õigupoolest kasvab seal kõrvuti neid kaks. Suurem on aga oma liigi rekordesindaja Saksamaal, nagu väidab ka samas olev stendikene. Puu kõrgus on 24 m ja tüve ümbermõõt enne hargnemist kahe jala kõrguselt peaks uusimatel andmetel olema juba 414 cm. Oma kodumaal kasvavad kaukaasia tselkvad veel palju vägevamaks. Euroopa mõistes on aga siinnegi väga tähelepanuväärne.
Päris kenasti on sirgunud hiina tselkva (Zelkova sinica). Seda liiki nägin ma nüüd siin elus üldse esmakordselt. Hiina tselkva on Euroopa haljastuses haruldane, peamiselt kohtab teda vaid üksikuis botaanikaaedades.
Imelikul kombel ei ole Bonni tselkvate kollektsioonis esindatud jaapani tselkvat (Zelkova serrata). Tema on Euroopas kasvatatavatest tselkvatest vist tavalisim. Võibolla on ta seal aias siiski kusagil olemas ja jäi meil lihtsalt kahe silma vahele? Lisan siia kaks pilti järgmisel päeval Kölni botaanikaaias/pargis nähtud toredast jaapani tselkvast. Pole ta küll nii uhke kui nt 2019 Kopenhaageni maaülikooli dendropargis nähtud, ent siiski. Kui aus olla, siis silti seal Kölni pargis ei olnud ja ma lihtsalt oletasin, et tegu on jaapani tselkvaga. Tselkvaliikide eristamine on tegelikult vahel päris keeruline. Aga piklikud lehetipud siiski tundusid viitavat jaapanlasele. Pildil on see tselkva suurelt-laialt keskosas, valgepöögi varikäigu kõrval ja kohal.
Ka Schneideri tselkvat (Zelkova schneideriana) ei silmanud me Bonni botaanikaaias. Kuid see-eest on seal olemas sitsiilia tselkva (Zelkova sicula). Just jah, seesama üliharuldane puuliik, mis leiti elusana loodusest alles 1991. aastal. Ning 2009 lisaks teine, suurem populatsioon. Sitsiilia tselkva on neisse kahte ojakeseorgu taandunult pikas eraldatuses inbriidingu tõttu idanemisvõimeliste seemnete kasvatamise minetanud. paljuneb ainult juurevõsude teel. Erinevalt kõrgete mägede asukast kreeta tselkvast asustab sitsiilia tselkva madalat vahemerelise taimkattega maad, nii 300 kuni 500 m üle merepinna. Siiski suudab ta kasvada ka põhjapoolsetesse maadesse istutatult. Inglismaal muidugi, aga väidetavalt ka Taanis.
Siia Bonni on sitsiilia tselkva istutatud alles 2018. aastal. Bonni kliima on mahe, siin suudavad vabalt kasvada karuspalmid. Miks aga see sitsiilia tselkva siin säärane lõigatud võrseotstega on, ega ometi mitte külmakahjude tõttu? Või siis üritatakse lihtsalt võrakujundust teha? Igatahes on puukene seotud bambustoki külge, ja latv vastu seda üles seotud kah. Ning alt laasitud.
Nüüd olid minu silmad siis selle reliktse harulduse ära näinud. Mis tore kohtumine ikka. Kuigi väga tahaks käia ka sitsiilia tselkvaid looduses vaatamas. Seal on muidu põõsjas liik suutnud sekka kasvada üle kuue meetri kõrguseks puukesteks, Buccheri aeda istutatult lausa päris puuks. Sitsiilia kasvukohad on mul kaardil täpselt lokaliseeritud, ent millal sinna saab? Kas üldse saab... Vähemalt sitsiilia tselkva Saksamaal on mul nüüd nähtud, abiks seegi!
Bonni botanikaaia muudest suurepärastest puudest üritan blogistada järgmistel kordadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar