22 august 2023

Saksamaa suurimad puueksoodid Bonni botaanikaaaias

Bonni Poppelsdorfi lossi ümber asuvas botaanikaaias kasvavad mitmed Saksamaa rekordpuud, või siis ka n-ö edetabelis üsna kõrgel kohal olevad eksoodid. Saksa kõige suuremast Zelkova abeliceast, kaukaasia tselkvast, Umbellularia californicast, aga ka ühest uhkeimast Diospyros lotusest sai eelmistest postitustes juba kirjutatud. Võtan käsile nüüd mõne järgmise.
Saksamaa kõige suurem raudpuu (Parrotia persica) on üks tõsine kõrge ja lai mütakas. Vanuseks antakse 139 aastat, kõrgust on 22 m, võra läbimõõt 21 m, tüve ümbermõõt enne hargnemist 60 cm kõrgusel on 317 cm. Milline vägev jurakas! Päris kadedus tuleb peale. Eriti kui mõelda, et ka Sõrves ja Tartu botaaias kasvavad parrootiad hästi, samas kui mul Nõmbal kiduvad. Bonni parrootia 22 m kõrgus paneb küll pisut kahtlema, kui vaadata mõõduks olevat Märti selle ees. Aga ju siis asjatundjad ikka teavad paremini. Olgu pealegi 22 m. Väidetavalt võivat parrootia sirguda max 30 m kõrguseks, mis tundub selle pigem harulise põõsaspuu liigi kohta päris ulmelisena.





Saksamaa kõikse suurem taivani ambrapuu kasvab samuti Bonnis. Silt teatab, tõsi, et tegu on varieteediga: Liquidambar formosana var monticola. Tema tüve rinnasümbermõõt on 141 cm. Muud andmed aga paraku puuduvad. Ei tea kõrgust ega istutamise aega. Igatahes ilus sihvakas puu. Erinevalt teistest ambrapuuliikidest on tema lehed kolmehõlmased. Paistis kerajaid vilju. Piltidel alustuseks vaade üle silla, ambrapuu paistab paremal.






Saksamaal napilt teisele kohale jääv kalifornia pähkeljugapuu (Torreya californica) on täielik talse palgipuu. Puu on istutatud umbkaudu 1900. aastal. Kõrgust 17 m, võra läbimõõtu sama palju. Sihvaka tünntüve rinnasümbermõõt on 299 cm. Üks väga ilus puu on see. Rippu laiade läikivate okastega oksad lisavad teatavat graatsiat. Nii pagana kahju, et 2019 Kopenhaagenist korjatud seemnelaadungist pole mul Nõmbal tärganud ainsamatki kalifornia pähkeljugapuud...





Saksamaa suuruselt teine sassafras (Sassafras albidum) jäi aga mul kahjuks kahe silma vahele. Seal Lõuna-Ameerika osakonnas vaatasin, et nt igihalja kaselehise lõunapöögi ümber on sassafraseseemikuid. Kahjuks ma ei juurelnud seal üldse - no kõike lihtsalt ei jõudnud ses eksootide paradiisis! Nüüd kodus hakkasin seal klõpsitud fotosid üle vaatama ja leidsin tükikesi sellest puust isegi piltidel üles. Araukaaria tagant paistab uduselt tüvi ning üldvaatel tšiili araukaariate kohale kerkib hästi vaadeldav sassafrase latv. Puu on istutatud 1935. aastal ning seitsme aasta eest mõõdeti tüve rinnasümbermõõduks 199 cm. Muide, Nõmba sassafrasepõõsas ei külmunud siiski täiesti tagasi, nagu kevadel tundus, ent arusaamatult õrnuke on ta siin mul sellegipoolest.



Sassafras albidumi tüvi ülemisel pildil paremal araukaaria taga ning sassafrase latv alumisel pildil vasakul araukaariate kohal.

Muide, esiplaanil araukaariate ees vohab kaunisti andi säsibambus (Chusquea culeou). Taluvat -20 kraadi. Oleks huvitav siin põhjamaalgi katsetada...

Ning lõppu pildikesi ranniksekvoiadest. Bonnis leidub Saksamaa suuruselt kuues Sequoia sempervirens. Ka 11. ja 12. koha puud kasvavad selles botaias. Too 6. koha puu üllatab eeskätt oma äärmiselt kiire kasvuga. 1967. aastal istutatud puu näib juba vägagi põlise moega. Tüve rinnasümbermõõt küünib 445 cm-ni. Puu kõrgust paraku öelda ei oska. Kusjuures kõrval nõlval kasvav, varem istutatud ranniksekvoia 'Pendula' vormi esindaja on saledama tüvega. Ja läheduses kerkiv samuti viiejalase tüveläbimõõduga (nagu too pisut üle poole sajandi vanune ranniksekvoia) mammutipuu (Sequoiadendron giganteum) on istutatud koguni 1895. aastal. Ikka palju aeglasem! Samas kui ranniksekvoiad võivad elada kuni 2000-aastaseks, siis hiidsekvoiadel pole probleem kaks korda kauem vastu pidada...




Ranniksekvoiade otsa ka see mammutipuu (Sequoiadendron giganteum) tüve pilt:


Muide, ses okasmetsa tükikeses kasvavad jugapuud (Taxus baccata) olid nii tüsedatüvelised ja võimsad, et näisid kah natukese sekvoiadena. Ja varjukast puudealusest välja jõudes leidsime selle sildi, mis pajatab enne jääaega Reinimaa metsades elanud okaspuudest:


Bonni botaias jagub nii palju huvitavat, et vähemalt üks postitus tuleb sealsest veel kindlasti teha.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Läänemaa kummalised orhideed

  Taimeinventuur Läänemaal päädis sel 8. juuli õhtu poole sootuks imeliste orhideede küllusega. Esmalt viidi mind Noarootsi. Et vaataks veel...