06 juuni 2023

Patagoonia gunnera õitseb!

Gunnera magellanica on üks väheseid Lõuna-Ameerika taimi, kes end siin Nõmbal tõeliselt hästi tunneb. 2016. aastast hakkasin metsaaia tahaossa rajama oma Lõuna-Ameerikat, et luua mingigi killuke Tulemaad, oma unistuste reisisihti, kuhu ma aga ilmselt oma eluajal ei jõuagi. 

Paraku on hääbunud mitmed taimed, sammal on lämmatanud Primula magellanicad, kinglilled ja tibatillukese, ent esimestel aastatel väga ilusasti õitsenud-laienenud Lobelia oligophylla. Ka asorellid läksid hingusele. Vahepeal isekülviga vohanud patagoonia sardhein kah niruks jäänud. Tõsiselt laiutavad vaid patagoonia kassikäpp, patagoonia oganupp ning patagoonia gunnera. Puurinnet hakkab looma ilmselt vaid Notofagus antarctica. Teised lõunapöögid on õrnukesevõitu. Ja kardetavasti ka maailma lõunapoolseim okaspuu Pilgerodendron. Osa taimi tõin seemnetena Inglismaalt 2016, mõne sain 2017 Riho Teraselt. Nõnda ka selle gunnera.

Istutuskoht sai Hoorni neemele põhjanõlvale, kus pigem varjuline paik ja happelisepoolsem muld püsib pidevalt niiskena, ka põua ajal. Vähemalt seni. Gunnera pistis laiutama. Nüüdseks on ta täitnud endise istutusala, roninud ka mäkke lõunapöögi alla. Paraku kasvavad temast üle kolmissõnajalad, võistu vohavad kannikesed ja leselehed. Välja neid muidugi ei rohi, pole võimalik. Jääb vaid üle aegajalt möödaminnes ära näpsata. Nii nagu täna tegin. Ja külitasin tublisti fotografeerima, ise näljaste sääskede torkimise meelevallas. 



Jah, gunnera õitseb! Mõne päeva eest avastas selle siin käies lp Iwari Kandimaa. Aga usutavasti poleks mulle see õitsemine endalegi kahe silma vahele jäänud. Sest neid lillaudujaid urvakesi on seal ikka kohe päris mitu-mitu. Mullu ma ei osanud lehtede alt märgata. Siis pidi juba vähemalt üks õisik olema, nagu tõendab mullune kuivanud õisikukräbal. 


Patagoonia gunneral on vägagi pilkupüüdvad punased viljakobarad. Paraku mina neid siin näha ei saa. Sest see liik on kahekojaline. Vaadates rohelisi mummukesi, tundub, et Nõmbal on tegu emastaimega. 

Aga ka omapärase lehestiku poolest on see "baby gunnera" ehk "saatana maasikas" ehk "kääbusrabarber" üks igati kaunis taim. Kui vaid viitsiks sagedamini ta kohalt muu tärkava ära näpsida, et selle pinnakatja ilu täies ilus esile tuleks. 

Vaadates gunnera jõudsat risoomidega levimist, on ainult aja küsimus, mil ta Hoorni neemelt välja murrab ja Hiiumaa pinnale jõuab. Näis, mis siis saab...
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Pildikesi pontose tammedest

  Nõndaks, uued eksoodid on maha istutatud. Ja tänasel vihmasel päeval olen jätkuvalt pontose tammede ( Quercus pontica ) lainel. Uurin erin...