Lilleline aeg jätkub. Siinkohal valik pilte eilselt kodupuisniidult.
Esmalt tuli käopäkalisa (Lathraea squamaria), ikka 2016. aasta külvist. Leidsin sarapuu alt lausa 7 õievõsu, neist üks õige kopsakas, justnagu mingi lihavärvi loom-elukas end maapõuest välja ajanud. Äge taim!
Koerahambad (Erythronium dens-canis) hakkavad läbi õitsema. Üks pilt sai väegade ilus:
Ning kõrvalepõikena ka Erythronium sibiricat maja juurest Karbon-kiviktaimlast. Tänavu eriti õierohked!
Kuid tagasi puisniidule. Lepiklilled (Chrysosplenium alternifolium) olen sinna Tagapuisniidule istutanud. Kahjuks Hiiumaa looduses see liik puudub, on siin saareriigis võõrliik. Imelikult kombel on lepiklill väga raske pildistusobjekt, no mette ei taha fotole korralikult jääda, aina kipuvad udutama. Üks sai pisut talutavam:
Ei tea kust on puisniidule siginenud üksik kollane ülane (Anemone ranunculoides). Otse metspipra sisse. Metspipar on siin saarel kah võõrliik, tõin kunagi Rapla metsast. Paraku jäi see üleseõis udujas, ehkki klõpsisin mitu ülesvõtet:
Üks väegade tore lill on karpaadi hammasjuur (Dentaria glandulosa). Nüüdseks on sellele Karpaatide pöögimetsadest pärit liigile antud nimeks sootuks magedamalt kõlav näärmekas jürilill (Cardamine glanduligera). Kahjuks ei suuda fotosilm tema õite lillakat tooni tabada, kipub siniseks tegema. Üritasin tuunida ta normaalset värvi pisutki tagasi:
Ahjaa, üks huvitav lõokannus on ühe pukspuu serva ilmunud. Arvatavasti eemalt punaseõielise sordi järglane?
Ning lõppu pilte Soopuisniidu lodukannikestest (Viola uliginosa). See ilus kannike on seal täitsa looduslik, iseäranis tihkelt vohab kraavikallastel. Lillatavad õitelaigud on hästi pilkupüüdvad. Kuid lodukannikeseõite puhul on fotosilm eriti jonnakalt saamatu. Ei aita isegi päiksepaistel pildistamine, ikka teeb jäädvustusel õied ülikirgassiniseks. Ehkki tegelikkuses on need lillat värvi. Kruttisin pilditöötlusprogrammis sinist vähemaks nii palju kui sain, värvides paratamatult taustad liialt punakaks. Nagu oleks 1960-ndate fotod. Varakabjaõied avanevad seal juba kah, ent jäid kogemata kombel pildistamata. Aga kes siis varsakapja ei teaks! Lodukannikest tuntakse aga vähem. See III kaitsekategooria liik levib eeskätt Lääne-Eestis. Hiiumaal on õige sage, sest veel jagub siia märgi soometsi päris laialdaselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar