Aia planeerimine ehk puudele sobivate kohtade leidmine on vahel paras peavalu. Peab arvestama pinnaseolusid, valgusolusid, eri puuliikide erinevaid kasvukiirusi ja n-ö lõppkõrgusi.
Kui korraga saaks ühesuurused istikud, siis oleks asi lihtsam. Kuid aastate möödudes tiksub uusi eksoote tasapisi juurde, sellal kui varasemad on juba päris suureks sirgunud ning neid oma võraokstega varjama võivad hakata. Ning kui ruum on kah veel piiratud, siis...
Mu lemmikuimaks on saanud Aadria õue tagaservas kujunev Kaukaasia aiaosa. Maa laius on siin kõigest 25 meetrit, nii et mänguruumi just palju pole. Ning sajandi algul istutatud pöögid ja 2007 paika pandud plaatan kipuvad juba vägisi päris laiuvaks. Siiski olen juurde lisandunud lemmikuid seni sinna edukalt mahutanud. Näiteks 2016 kaukaasia tselkva ja kaukaasia tiibpähklipuu, 2020. aastal pontose ja pärsia tamme.
Tundus, et puud on nüüd paigas ja nii jääbki. Kuid ei. Nädala eest Siguldast saadud gruusia tamm nõudis kah sinna oma kohta. Suure surmaga ma selle leidsin. Ehk küll see loodetavasti heakasvuline liik hakkab kunagi põõsjaks jäävale pontose tammele liialt kuklasse hingama. Õnneks on too päiksele avatud lõunakaares. Ja sealt edasi peab välu puudeta jääma, seda üle kulgeva elektriliini pärast. Ja ongi hea. Nii jääb ruumi ka looduslikele orhideedele.
Aga kui ma kunagi peaks oma suure unistuse kastanlehise tamme saama - noh, temale seal küll enam tõesti kohta ei leiaks!
Kirjutasin samal teemal artikli Targu Talita tarbeks. Ja et fotod sellest veel pealtnäha lagedast platsist liialt petlikud jäävad, siis võtsin ette selle aiaosa plaani tegemise. Hekseldasin ja siiberdasin mõõdulindiga risti-rästi, kandsin vahemaad vihikusse. Hiljem tegin selle põhjal kaardi.
Aga ikkagi jäi kuidagi n-ö kuiv see asjandus. Niisiis tuli mõte üldvaatefotole puude juurde nimed peale trükkida. Tagumised vitsad küll õieti välja ei paista, ent sellegipoolest päris kenasti ülevaatlik sai mu meelest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar