Ja ongi päris kevad kätte jõudnud

 Lõpuks ometi on kevad käes. Esimene kevadpäev oli 7. aprill. Sestpeale +10 kraadised päevad ja üha päiksesira. Täna hetkel juba suisa +15 kraadi. Ööd on olnud küll jätkuvalt miinustes. 

Kevad tähendab muidugi, et laisklemise aeg on läbi ja üks töö ajab teist taga. Sekka tuleb siiski fotoaparaat kah kätte võtta. Igal kevadel valdab justkui mingi paaniline jäädvustamise maania. Kõik need esimesed õied on vaja pildile püüda, sest peagi need ju kaovad. Üleeilne Tagapuisniidul käik valmistas siiski pisukese pettumuse. Ega seal peale lumikellukeste ja paari puhkenud sinilille miskit teab mis vaadata veel ole. Lepiklilled alles piiluvad, näsiniin lillades nuppudes ning ülastest pole õiget märkigi. Muuseas, õhtul varjus sinililli pildistada ma teps ei oska. Õied jäävad ebaloomulikult kirgassinised. Üks heledam vorm tuli siiski rahuldavalt välja.

Sinililled ja lumikellukesed olen ma mõne aasta eest Tagapuisniidule ise istutanud. Sinililled on hakanud seal päris kenasti järglasi laiali külvama.

Aias kestab krookuste valitsemine. Sieberid küll läbi. Chrysanthused jätkavad ning puhkenud on vernalised. Viimased on ikka vägevad. Suured ja erivärvilised.

                                                       Crocus chrysanthus 'Cream Beauty' ja 'Blue Pearl'

Crocus vernalis 'Flower Record' ja 'Yellow Mammoth' metsaaias. Igirohelised pukspuud loovad neile seal ilusa tausta.

Eile puhkesid esimesed kuldtähed. Seal Fuji mäe jalamil, päikselisel soojal nõlval. Kollane kuldtäht (Gagea lutea) on vist üldse ainus me looduse sibullill? Väikest kuldtähte loetakse naturaliseerunuks, seda aga pärismaiseks. Kaevasin kunagi mõne sibula omale Kärdla rannapargist. Nüüdseks on nad klibutaimlast rõõmsasti end eemale mahaleb-kirsipuu alla laiali külvanud. 

 Rõõmu teevad ka kirgaslilled. Tiigi äärsel Abhaasia kaldal on väga soe nõlv, sestap esimesena saavad just seal hoo sisse roosad kirgaslilled. Chionodoxa forbesii 'Pink Giant', kui päris täpne olla. Torkisin nad sinna juudapuulehiku alla maha juba mitmete aastate eest. Erinevalt põhiliigist, mis mujal külviga laamendab, nemad siin juurde ei paljune. Vahest on pinnaolud liialt kuivad-karmid? 

Ega siin miskit suurt tarka oskagi seletada. Lihtsalt oli tahtmine päris kenasid lillepilte üles laadida. Ja kõikse lõppu näide pealsetelõikusest. Ehk siis mu lavendli "põld". Lavendleid on mul mitmel pool, annavad pidevalt isekülvi. Ma nimelt lõikan viljunud varred ära alles kevadel. Nii on seemnetel aega pudeneda maa ja ilm. Liigiliselt peaks olema tegu Lavandula latifoliaga. Erinevalt tähklavendlist levib see Vahemeremail madalamal, rannikupoolsemas vööndis. Ometigi on siin põhjala saarelgi vastupidavaks osutunud.