Imelik lugu on mul tselkvatega. Enamuse jaoks näivad need ühed täitsa tavalised suvalised rohelised lehtpuud. Ja tegelikult on nad Eestis pealegi sama hästi kui tundmatud. Tallinna botaanikaaias kasvab kolm jaapani tselkvat, kes paraku suurte tseltiste jt alla varju jäänud.
Eks tselkvaid ole meie oludes ka külmaõrnadeks peetud. Seevastu nt Lääne-Euroopas hinnatakse neid haljastuses vägagi, sest arvatakse olevat jalakasurmale vastupidavad. Mis aga paraku ei pea täielikult paika. Nii mainis üks mu Hispaania tuttav, et tema kaukaasia tselkva ikkagi hukkus selle vastiku haiguse tõttu. Nii et mine sa tea...
Üks peamine põhjus, miks tselkvad mind lummavad, on nende arengulugu. Mõne miljoni aasta eest olid tselkvad ühed põhjapoolkera laialdasema levikuga puud, moodustades väga olulise osa toonastes liigirikastes metsalaamades. Järgnev jääaeg ja kliima kuivenemine mõjus sellele jalakaliste sugukonna perekonnale aga laastavalt. Tänapäevani on elus kõigest kuus liiki. Neist Ida-Aasias olevad kolm liiki (Zelkova serrata, Z. schneideriana ja Z. sinica) on jätkuvalt üsna laia levilaga. Lääne pool on pilt aga nukram. Kaukaasia tselkva (Zelkova carpinifolia) areaal on praeguseks väga tükeldunud. Suuremad osalevilad püsivad Gruusias Kolhises ja Kaspiast lõunas Hürkaania metsades. Muide, nimi TSELKVA on tulnud gruusiakeelsest murdesõnast: DZELKVA.
Kaukaasia tselkva võib kasvada päris hiiglaslikuks puuks, kõrgusega kuni 40 m ja sileda heleda tüve läbimõõt küündivat suisa 3-4 meetrini. Ja iidsemate puude vanus ulatub üle 800 aasta. Kahjuks ei ole ma neid puid nende kodumaale vaatama jõudnud.
Küll on aga käidud Kreetal kreeta tselkvaid (Zelkova abelicea) kaemas. Sellest reisist saab lugeda eelmisest blogist. Kreeta tselkvad jõudsid Kreetale võibolla juba kusagil 30 miljoni aasta eest. Hoolimata kliima jätkuvast kuivenemisest ja ülekarjatamisest on nad seal suutnud vastu pidada tänini. Huvitav on see, et ilma inimese ja kariloomade vahelesegamiseta moodustaksid kreeta tselkva metsad sealsete mägede puudekasvu ülapiiri. Kreeta looduslikest puudest on tema kõige jahedalembesem.
Omaette imelugu on sitsiilia tselkvaga (Zelkova sicula). Ta avastati loodusest alles 1991. aastal (Bosco Pisano). Teine kasvukoht leiti 2009 (Ciranna). Sitsiilia kuiv kliima ei sobi tegelikult tselkvale enam üldsegi. Veel 20 000 aasta eest, enne jääaja viimast maksimumi, levis see liik Sitsiilias üsna laialdaselt. Nüüd need kaks viimast jäänukkohta asuvad niiskemas paigas, vee vahetus läheduses. Cirannas lausa ojakese kaldal, kus leidub kuni 6-7 m kõrgusi puukesi. Kahjuks on mõlemad kloonid aegade jooksul idanenemisvõimeliste seemnete moodustamise kaotanud, paljunevad ainult vegetatiivselt.
Sitsiilia tselkva mõlemad kasvukohad on mul kaardil lokaliseeritud ja üks suur soov oleks seda maailma üht haruldasimat puuliiki kord ka looduses näha. Eks see paista.
Oma koduaias-metsas olen seni saanud kasvama panna kolm tselkvaliiki. Omalose platoolt toodud kreeta tselkva juurpistikuist kahjuks ei saanud asja. Muide, üks kreeta tselkva kasvab Taanis Charlottenlundi dendropargis. 2019 sai seda seal nähtud, ent paraku fotosüüdistust mul sellest pole.
Tselkvaliigid Nõmba botaias:
Jaapani tselkva (Zelkova serrata), aastast 2015, istik Lätist. Paraku vilets kloon, ei lõpeta kasve sügiskülmadeni, mistap võrsed külmuvad alati mingil määral tagasi.
Kaukaasia tselkva (Zelkova carpinifolia), aastast 2016, saadud Aavikuemanda kaudu. Pikk vibalik vajas kaua toestamist. Puuhakatisel pole veel kordagi tagasikülmumist esinenud, lõpetab sügisel varakult kasvu ja talvitub ilusti.
Schneideri tselkva (Zelkova schneideriana), aastast 2019, seemned korjatud Kopenhaageni botaanikaaiast. Metsavälul pidevniiskel mullal on mõned seemikud päris jõudsalt edenema hakanud.
Võib arvata, et ehk mujal Eestis kaukaasia ja Schneideri tselkvaid ei kasvagi? Ei ole nad paraku kollektsionääridegi seas eriti populaarsed. Nõnda siis ka see kirjatükk arvatavasti enamikku ei kõneta. Kuid mis seal's ikka. Elan oma seletamatut tselkvamaaniat siin kasvõi lihtsalt enda jaoks välja.
Ja siia lõppu veel natukese tselkvatepilte:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar