09 märts 2023

Põhjamaa märtsikuu

 Iga talv on isemoodi. Seekordne suutis jällegi üllatada. Algas pihta juba novembri teises pooles, detsember kostitas hullu lumeuputusega. Hiljem sigines siin Hiiumaal sekka juba meeldivamaid vahepause. Jaanuari lõpp oli suisa kevadine, päike paistis ja aasad haljendasid. Kuid lumi ja miinuskraaadid naasid. Veebruari keskel taas maa mõneks päevaks vaba. Ent siis uuesti talv jällegi. Veebruari lõpu ja märtsi +5 kraadised päiksepäevad viisid mõtted juba tõelisele kevadele, kuid selle nautimise rikkus ilmaprognoos, mis midagi head ei ennustanud. 

Ja läkski nii. Lund aina kuhjus. Eile oli ikka päris jõle valge olluse möll. Täna hommikul näitas termomeeter -10 kraadi. Siiski on talverekord esialgu löömata: detsembris oli Nõmbal -11 kraadi. Mis on muidugi uskumatult leebeke number. Viimati sai nii pehme rekordiga läbi 2008 erakordselt soojal talvel. Vaatame, mis meid veel ees ootab...

Täna särab päike üle kiiskavvalge maa ja lumeehteis puude. Iseenesest ju ilus. Aga no selline Lappi märtsikuus, ja kestab ei tea kui kaua... Igatahes fotosüüdistusi tuli ikkagi teha. Sumpasin aias ringi ja klõpsisin siit ja sealt, nii- ja naapidi vaateid. Siinkohal mõned näited.

                                            Vaade Aadria õue.


                                             Elupuugrotta ja must mänd (Pinus nigra).


Hiigelelupuudel (Thuja plicata) on mingi latvade ja võrsete kuivamise tõbi kallal. Tegelikult peaksid esiplaani elupuud olema juba sama kõrged kui too tagumine.


                                            Valgepöögi (Carpinus betulus) hekk.


                                            Männiallee all on lund vähem.


                                                     Metskits käis lehise alt süüa otsimas...


                                             Sarapuud ja tammed.


           Sirmbambuse (Fargesia murielae) leheroheline on nii teretulnud ses sinivalges lumekõrbes.


                                            Pöögiallee (Fagus sylvatica).


                                                      Verev tuliastel (Pyracantha coccinea).


                                                  Viirpuu (Crataegus).


                          Jugapuud (Taxus) näevad lumerüüs välja nagu pildike kusagilt Lapimaalt.


                                            Valgepöögisalu (Carpinus betulus).


                     Pool-lörtsine lumi on kivitamme (Quercus petraea) jälle looka vajutanud...


                                             Pukspuud lumes.


                                          Haljas luuderohi tundub ses igitalves lausa imena.


                   Katsume ikka ära kannatada selle talverünnaku kevade eel...


2 kommentaari:

  1. Olen ka mõelnud, et tahaks valgepöögi hekki. Aga ei tea, kas ikka julgen tahta mandri peal. Talviste lehtede pärast. Need kinldasti tuules kenasti sahisevad.

    Mis tamm on pukspuude vahel kenasti lehes?

    VastaKustuta
  2. Valgepöögid on paljundatud kohalike Vaemla pargi puude seemneist, täiesti külmakindlad. Eks seemnest kasvatamine võta aega muidugi... Muide, Carpinus betulusel on kahte tüüpi taimi, osad hoiavad talvel lehti, teised mitte. Suurel hekil juhtus kummalisena mõjuv ebasümmeetria: üks väravapool talvel pruunlehes, teine raagus.
    Pukspuude vahel on Bratislavast pärit tõrudest paljundatud Quercus libaniid. Too pildil olev kahjuks näib olevat Q. cerrise hübriid. Teised kaks on liigiehtsad, tundub.

    VastaKustuta

Jõulupäevatripp Hiiumaa põhjaserva

  Ringi trippamised koduse Hiiumaa pinna peal on na harvaks jäänud, iseäranis praegusel aastaajal. Aga seda toredamad nemad on, kui kätte ju...