Narritav talv ei mõtlegi taanduda

Seekordsele talvele ei oskagi varasemast võrdlust tuua. Algas tema poolest novembrist ja ei taha ikka veel kuidagi lõppeda. Suurem osa Eestist on viimasest lumetamisest pääsenud, vaid loodeserv ja Hiiumaa kaeti taas. Justnagu algaks uuesti jääaeg. Siis ju Skandinaavia liustikud siitkaudu Eestisse kandusidki. Loode-läänepool tundub talv veelgi tigedam olema. Nii sadanud Ahvenamaal maha koguni 20 cm paksune lumekiht ja Uppsalas olnud -14 kraadi. Hmh, ja ometi Stokholmi-Uppsala kant on meist pigem mahedamate talvedega...

See pikk talv oli miinimumtemperatuuride poolest aga lausa uskumatult soe. Talverekordiks jääbki -11 kraadi (16. detsembri õhtul). Märtsikuu külmalaine ajal langes kuni -10 kraadini (9. märtsi hommikul ja õhtul). Niisiis Siberi pakased Eesti saartele ei jõudnudki. Õnneks! Ida-Eestisse aga küll. Eesti talve rekordmiinimum saadi kirja 10. märtsil Mustveelt: -26 kraadi

Lund uputas detsembris ja märtsis. Vahepealseid soojaperioode jagus kah. Mil lumi täitsa ära sulada jõudis. Jah, aga nüüdseks on see lõputu tõmblemine tõsiselt närvidele käima hakanud. No ei oska rõõmustada vahepealsete soojemate päevade üle kui tead, et kohe keerab jälle talveks tagasi. Selline kevad-talv-kevad-talv tundub nii mõttetuna. Ja väsitavana. Ning ka aprilli algusse ei ennustada veel midagi head. Jätkub samasugune nulli ümber võnklemine. Ja ikka uut lund kah.

Üleeile viskas mul tõsiselt üle. Võtsin õunapuude lõikamise käsile. Kuid jalamaid asendus päike lumega. Tegin, kuniks läbi ligunesin ja käed külmast kohmetusid. Ja nii kui tuppa sain, tuli päike taas välja. Tänagi kestab samasugune ilm. Päike ja lumi segamini. Lisaks null-kraadine temperatuur. No ei ole tore, mitte ei ole. 

Nii et... mis muud kui käisin lihtsalt fotoaparaadiga aias ringi ja klõpsutasin sürrealistlikke vaateid üles. Justkui kevad, siin-seal miskit õitseb, on sulanud vaba maa ja vee oaasikesi, kõrval aga nagu kriitvalge igilumemaa. 

     Räästast tilkunud purikad läikiva tuhkpuu hekil. Sel on muide pungad juba puhkenud ja leheotsad väljas!

                                                      

                                                       Aadria õue vaateid (ülal) ja metsaaia vaateid (all).

                           Sel tillukesel saarel kasvavad isetekkelised tarnad, linalehine maasapp ja männihakatised.

                      

                                                       Vaade Montisola (pool)saarele.

                   Kodune Lõuna-Ameerika. Ülal Hoorni neem, all vaade Tulemaalt. Lõunapöögivitsu võib aimata kah.

                                     Jaapani nõiapuudel on päris palju õisi, rahuldavalt tuli välja aga vaid üks lähivõte.

                                                       Märtsikellukesed lumes.

                                                                   Krookused lumes. Esiplaanil 'Blue Pearl'

Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) on ootamatult välja ilmunud! Justnagu mingit tulnukat meenutab. Mullu samal ajal kopsurohi juba õitses...