Rohimine, rohimine, rohimine - suur aed nõuab seda lõputult. Aga ei tõmba kohe sügisel enam mulla sisse soperdama. Eile võtsin kätte ja tegelesin hoopis maastikukujundusega. Võiks arvata, et siin juba kõik kujundatud, aga natukese annab teha siiski. Taga, kus metsaaed läheb üle metsaks, on midagi uut teha võimalik veel küll. Ja uue tegemine meeldib mulle sada korda rohkem kui igav lõputu hooldustöö.
Nõndaks. 2018. aastal istutasin sinna kaevatud kuivenduskanali naabrusse kaks Järvseljalt saadud okaspuud: korea nulu ja korea elupuu. Vajusid seal üsna unustusehõlma nad, elasid oma vaikset elu, tasapisi kasvades, keset mustikaid. Ühtlasi hakkasid aga liialt varju jääma, sest kagu-lõunakaares kerkisid kuused aina suuremaks. Oli viimane aeg sekkuda. Eile võtsin asja käsile. Raiusin 3-4 liialt varjavat kuuske maha, peale selle eemaldasin noorukesi kuuski, kaski ja paakspuid. Ala hakkas kohe parki meenutama. Vaated enne ja pärast raiet ning maapinnatasandamist Photinia villosa juurest:
Muutus ei tundu eemalt vaadates kuigi suur või mis? Ehk värskendaks esiplaanil olevat kanali kallast millalgi lisaks. Igatahes kaevasin ära mustikamättad-põndakud, kuhjasin need eraldi künkaks. Kanaliperve liivamäge tõmbasin kah madalamaks, selle liivaga ehitasin jalgteed. Nüüd pääseb sinna meeldivalt patseerima:
Oma viis tundi tegutsesin seal, hämarani välja. Päevad on juba na lühikesed... Paraku millegi uue istutamiseks sinna ikkagi nagu ruumi ei tekkinud. Päris laeraiet ju teha ei taha ja... eks näis, võibolla mõne rodo annab sinna siiski kuskile leiutada. Ülaloleva pildi ülaservas paistab taamal punamas jaapani kontpuid ja kollendamas jaapani nõiapuid. Uus aiaosa on aga võrdlemisi liigivaene. Kui liiva keskel mustikalaigul olev Himaalaja päritolu Sorbus prattii vitsakene välja arvata, siis ülejäänud tegelased on Korea päritolu. Suisa nõnda, et hakkasin paika Korea oruks nimetama. Kõige korealikumad on korea nulg ja korea elupuu, mõlemad selle poolsaare endeemid. Korea nulg (Abies koreana) on looduses äärmiselt haruldane, levib Lõuna-Koreas vaid neljal mäel, neist kolm kohta mandril ja neljas Jeju saarel, kokku vaid 12 ruutkilomeetrisel alal. Seevastu aedades väga laialt levinud. Ta on kaua väikest kasvu, mahtudes hästi ka väiksematesse aedadesse. Kui nulgudel arenevad käbid kõrgel ladvas ja neid õieti ei näegi, siis korea nulg hakkab viljuma noorelt ja madalukesena, mistap püstjad sinised käbid hästi näha. Nõmbal viljub ta teist aastat: Korea nulg (Abies koreana)
Korea elupuu (Thuja koraiensis) on looduses laialdasema levikuga, ent siiski metsaraiete tõttu tugevasti kahanenud arvukusega. Erinevalt korea nulust on ta aedades ilmselt üsna vähelevinud. Pealtnäha nagu tavaline elupuu ikka, ent kui oksi üles tõsta, avaneb võimas kontrast: võrsete alaküljed on puhta valged! Kui korea nulg võib looduses väga harva kasvada kuni 18 m kõrguseks, siis korea elupuu on valdavalt põõsjas, vaid harva saab 10 meetri kõrguseks puuks. Mul on ta siin veel üsna väiksekene, aga siiski edeneb. Kardan küll, et nüüd kuuskede varjust ja mustikate vahelt puhastatuna võivad metsloomad teda märgata ja kärpima hakata...
Korea elupuu (Thuja koraiensis)
Samas Korea orus on musueas ka Betula chinensis, hiina kask, kes levib Koreaski. Huvitav kuni 5 m h põõsjas tumedate kestendavate tüvedega liik. Siin aga alles kribu. Vähemasti elab, ehk ajapikku kosub. Ning paar sammu edasi metsaia poole kaks Rhododendron schlippenbachi põõsast. Üks ilusamaid heitlehiseid rodosid, erilise lehestiku ja suurte õite tõttu. paraku on miski tõbi vms neile kallale tulnud, kipuvad niruks jääma.
Ning üle kanali on veel üks Korea liik. Karvane fotiinia (Photinia villosa) on kuni 5 m h põõsas, hinnatud oma rikkaliku sügisvärvi ja punaste viljade poolest. Sain tema 9 aasta eest Tartu botaiast. Eestis ilmselt üsna haruldane. Toredal kombel hakkas ta seal kanali kaldal ruttu hästi edenema, on uusi harusid kasvatanud, need mul juba üle pea. Ning viljub tema ka. Küll mitte ohtralt. samuti pole sügisvärv punane, vaid pigem oranžitooniline. Sest kasvukoht on üsna varjuline, otsest päikest saab sügisel vaid napilt tunnike-paar õhtupoolikul. Aga mu meelest üks hästi ilus ja huvitav põõsas igatahes. Kusjuures lehed on tugevad, nagu igihaljad, siiski heitlehine.
Karvane fotiinia (Photinia villosa)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar