16 aprill 2026

Mõned aprillikuu õitsejad kodumetsast

 Tegin eile õhtupoolikul lillelise fototuuri. Peaeesmärk oli jõuda Tagapuisniidule, et näha, kas käopäkk on juba väljas. Oli tõesti. Sarapuu all veel mitte, ent lepa all juba hulk lihavaid varsi, osa alles mullast välja pugemas. Külvasin need sinna 2016. aastal, esimest korda ilmutasid end maapinnale 2023 kevadel. Tegin paljudesse kohtadesse külve, ainult kahes kohas läks õnneks neil parasiitidel parasiteerima hakata.

                         Lathraea squamaria

Nätskes lohus on jätkuvalt olemas lepiklilled. Paraku väga hõredalt, üksikute õitsvate taimedena. Midagi neile seal väga ei meeldi. Päris ära ei kao, ent ohtrat vohamist nagu mandril pole seal mitte. Harilik lepiklill on Hiiumaal võõrliik, looduslikult siin ei esine, mujal Eestis aga pärismaine. Sinna me maa tahapiirile istutasin ma neid juba hulk aastaid tagasi.

                      Chrysosplenium alternifolium

Lumikellukesed Tagapuisniidul juba lõpetavad. Küll aga alustavad õitsemist koerahambad. Ühed ilusaimad kevadlilled mu meelest. Muidugi olen ma selle lõunapoolse Euroopa liigi sinna istutanud, kohe mitu-mitu punti.

                    Erythronium dens-canis

Musta lumeroosi õied on rohekaks muutunud, aga kaukaasia lumeroosi taim roosatab oma õisi väegade kauniste:

                     Helleborus orientalis

Paraku ei tõmmanud sinna Tagapuisniidule pikemaks jääma. Mullu tehtud RMK hiigel lageraie on jätnud me metsariba seal kahe lageda vahele ja ilge tuuline seal, tõmbas nagu koridoris. Tulin tulema. Metsaaiaski on õieilu. Paiselehed näiteks:

                     Tussilago farfara

Ja kuldtähed õides, kõrval alustamas ka lõokannused:

                        Gagea lutea

Sinililledel on täisõitseng, hekkide all on neid kõvasti sinava merena, siinkohal üks lähiportree sinililledest pruunis pöögilehestikus metsaaiast, taustal märtsikellukesed:

                        Hepatica nobilis

Võsaülased alustavad. Vaade Aadria õue servast pöögi alt:

                       Anemone nemorosa

Metsaaias on juba nädalaid õilmitsenud kaks jaapani nõiapuud. Sidrunkollaste õitega isendil on pruunid mullused lehed küljes ja see tõttöelda põõsast just ei kaunista. Kuldkollaste õitega põõsal on pruunlehti vähem ja õitsemine seetõttu silmapaistvam:

                       Hamamelis japonica

Eks neid õitsejaid jagu veelgi. Va kanakoole näiteks. Ja siniliiliad j puškiiniad ja roosad kirgaslilled ja mõned krookused veel ka. Aga aitab siinkohal sellestki. Ei jõua kõike ilu siia kokku kuhjata. 

Plaanisin täna rohima hakata, oli selleks vaba päev, paraku keeras ilma ära, vaid +6, pilvine ja kirdetuul na külm. Ju siis rohib hiljem. Manjaana.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kaks varast kaljutaimla õitsejat

  Igal varakevadel üllatab mind koduaia kiviktaimlas kaks õitsejat. Need on igihaljas kevadik ja mürt-piimalill. Mõlemad on igihaljad taimed...