Et Kassaris kuldkingi (Cypripedium calceolus) kasvab, seda ma olin varemgi kuulnud. Aga et olla vähekene neid seal. Kuid see on aastatetagune teave. Nüüd sain teada, et seal on lausa vähemasti sadakond õitsvat võsu. No see asi tasus kindlapeale ka ise üle kaemist!
Kuldkingade kodukohaks on ilus salumännik, kus alusrindes tamme, vahert, põõsaist lodjapuud, kuslapuud, paakspuud, magesõstrad etc. Kunagisest kruusakaevandamisest on pinnas üsna auklik. Ja seal need kuldkingad ongi, täitsa tee ääres, kahel pool teed. Ikka puntide viisi, aga ka üksiktaimi. Üks vegetatiivne punt kasvab otse vastu paljast teekruusa. Tänaseks on suurem osa kuldkingadest ära õitsenud. Kuid paar-mõni punti veel ilusasti kullakingalised. Paistis mulluseid kupravarsi. Viljumine peab seal olema hea, arvestades paljusid noortaimi. Näib, et see asurkond aina laiendab oma levikut.
Asusin võsusid üle lugema, Ikka neid, millel õied peal, need mis õitsenud, muidugi ka. Leidus isegi 20-õievarreline punt, 19-õievarreline punt kah. Ühelpool teed sain 111 õievõsu. Teiselpool teed tervelt 176 õievõsu. Loodetavasti enamvähem said kõik loetud, ragistasin ka eemal põõsapadrikus. Igatahes super tulemus: kokku 287 kuldkinga õievõsu. Võib arvata, et tegemist Hiiumaa suuruselt teise kuldkingapopulatsiooniga üldse! Sarve kadastikus tundub neid vähem olema ja meenutuseks, et Kesk-Hiiumaal sain kokku 86 kuldkingavõsu.
Istusin seal metsatee äärsel kivil keset kuldkingi mõnda aega ja lihtsalt nautisin. Rahulik, ilus ja eriline koht.
Järgmiseks sihiks sai Kassari jugapuu (Taxus baccata). Sealse jugapuuga on müstilised lood. Meenub, kuidas aastal 2005 sai Kassari Folgil murul istutud ja seltskonnast kaks läks seda jugapuud vaatama. Mina ei uskunud, et niisugune asi nagu vabalt looduses kasvav jugapuu sel saarel olemas on. Ja libistasin laisalt õltsi edasi ning kuulasin mussi. Kui siis tagasi tuldi , õhinat ja vaimustust täis, et jah, ongi täitsa jugapuu.
Vahepeal on 20 aastat mööda läinud ning eile torkas see vana juhtum meelde. Et kui juba Kassarisse minna, et mida lisaks kuldkingadele veel kaeda. Ikka seda jugapuud, miks mitte! Teadsin vaid niipalju, et kasvab endisel puisniidul, üsna täpse lokatsioonikaardi sain kah. Sinna minev tee oli tihnikusse kasvanud. Sai kõrvalt lageda puiskarjamaa kaudu põigatud.
Juba päris õiges kohas peagu, ent viimane jupp tähendas ikkagi padrikusse sukeldumist. Mahalangenud puude räga tegi edasipääsemise peagu võimatuks. Mu kaaslane oli valmis alla andma. Ma otsustasin maksku mis maksab edasi rünnata. Kuid astunud sammu kaks, tõstsin pilgu ja näed: JUGAPUU! Võimatus langenud risaräsas üks täitsa sihvakas kolmeharuline puukene. Kõrgust kusagil üle 3 meetri, päris nelja siiski mitte täis.
Selle sama jugapuu juurest tabas silm eemal lehtse seas midagi kahtlaselt tumedat. Kuusk? Või äkki...? Sinna pääs oli juba hõlpus, metsaalune rägast vaba, kariloomad lausa promenaadi sisse tallanud.
Ja ütle nüüd, oligi TEINE JUGAPUU! Esimesest kõrgem, kusagil 4-5 meetri vahel. Kaheharuline. Vana kolmetüvelise sanglepa võra all.
See jugapuu on emane, sest ühtäkki hakkasin ta all ja ümber märkama pisikesi tittesid. Üheaastaseid seemikuid ja kuni nii kolmeaastaseid. Kokku 8 järglast. Võibolla ümberpaiskunud pihlaka kuivanud oksaharude vahel veelgi enam. Kui hästi läheks, saaks kunagi jugapuid siia rohkemgi!
Kassari laialehise metsa teine, suurem jugapuu.
Aga ikkagi, kuidas sattusid need jugapuud siia? Hiiumaal kasvavad nad looduslikult ikka lääneservas ja Tahkunas, okasmetsade rüpes. Siin aga areaalist täitsa väljas ning täiesti ebatüüpilises kasvukohas. Hoopis laialehises metsas (lisaks sangleppadele palju saarepuid) ning nõlvast alla minnes pole meri mitte kaugel. Ses mõttes meenutab kasvukoht vägagi Ahvenamaa jugapuude esinemisalasid, ikka endistest puisniitudest kujunenud laialehistes metsades ja peagu rannikul. Siin kohtas salutaimedest nt salu-siumarja ning palju mitmeõielist kuutõverohtu. Kas võiks arvata, et need jugapuud on kunagi inimese poolt siia istutatud? Oleks väga loogiline. Aga see suurem jugapuu kasvab imelikult lehtpuutüüka juurekaelal, nagu oleks lind seemne sesse kohta situtanud. Ei tea. Igatahes väga-väga eriline paik. Lausa imeline. Jugapuud Kassari saarel laialehises metsas. Tase!
Kassari jugapuu all.
Kablutasin mitu versta ka Sääre tirbil, otsides taaskord kuu-võtmeheina. Seda iseäralikku eostaime olnud siin 15 aasta eest ohtralt. Ei leidnud ma nüüdki taas midagi. Ja iga kadakapõõsa alust läbi inspekteerida teps mitte ei jõudnud ega jaksanudki. Olgu siis pealegi nii, et siin taas kuu-võtmeheinata jäin. Piisas täiesti Kassari kuldkingadest ja jugapuudest. Päev oli vägagi kordaläinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar