Tänase koleda lörtsipäeva õhtul vaatasin oma viimasel nädalal klõpsatud fotosid ja torkas pähe, et võiks ju siinkohal neid jagada. Alustuseks pilt eelmisest reedest Suuremõisa lossiaiast õitsvast hiid-päevalillest. Ja kohe otsa eilsed kaadrid oma koduaiast. Jah, tõesti üks taim on siingi õie avanud. See on Nõmbal erakordne, parimal juhul on õielehti hakanud paotuma, et siis külmadele alla vanduda. Nüüd aga isegi siin novembrikuine päevalilleõis!
Maja ees on jõudnud kaks krüsanteemi õitsema minna:
Üleeile hekseldasin metsa vahet, oli artikli juurde vaja kanarbike pilte. 2017. aastal lahvatas mul korraks kanarbikusortide vaimustus, ostsin mõned ja enamus neist on elus siiani. Vajanuks küll aegajalt tagasilõikust, aga nohjah, kõikjale mitte ei jõua siin hiidaias.
Paar avastust ka. Üleeile olin päris rabatud, kui leidsin Tallinna loomaaiast pistoksast paljundatud plaatani all ühe rodotaime. Jah, heitlehised kanada rodod on siin isekülviga laiali läinud. Nüüd siis aga ka igihaljas liik. Täpsemini Rhododendron brachycarpum. Juba hulga aastate eest istutasin vana suurema taime metsa ümber. Nüüd aga eespool metsaaias järsku selline leid. Millal see taim siia on tekkinud? Ju mitme aasta eest juba. Ja ometi niidan seal ja puha ning seni pole mitte märganud.
Tore on aleuudi adiantumi metsistumine. Karbon-kiviktaimlas käitub nagu umbrohi, aina külvab eostest uusi taimi. Neist paar tutsakat viisin kunagi metsaaia tiigi kaldapervele. Nüüd ilmneb, et sellest on edasi eostunud päris mitu uut taime. Sobivad sinna Oregoni alleele igatahes väga hästi! Nagu näha, siis eile olid metsatiigid juba jääkirmega kaetud:
Üldse jäin aiatöödega tänavu sügistalvele lootusetult jalgu. Ja nagu kiuste olid just kõigil kolme kuu koolinädalal imelised head ilmad, mil oleks saanud oma koduaias miskit teha. Rohimisi midagigi üritasin, aga palju jäi tegemata. Oktoobris korrastasin juba paar aastat rohimata olnud istutusala Aadria õues. Peen kõrrelisrohi oli iisopitesse nii sisse söönud, et muist tuli täiesti välja kaevata ja kõiki iisopeid päris puhtaks ei saanudki, need viskasin lihtlabaselt minema. Aga noh, kuna nad isekülviga on seal paljunenud, siis võisin seda raiskamist lubada.
Viimaseks rohimispäevaks jäi 31. oktoober, mil vihmaga võidu ja lägas rohisin Aadria õue värava ja kiviaia ääred. Foto eilsest:
Ja kõikse lõppu pildike sirmokkast. Sain koolinädalal kingituse omanikuks, Tallinnast toodi üks puukene, et päästku ma ära. Istutasin metsa maha, sammaldasin ümbruse. Igatahes loodetavasti parem kui ületalve potis hoida ja muret tunda, et kas pakasega esikus läbi ei külmu või soojaperioodil liiga sooja ei saa. Näis. Igatahes kasvab seal mul nüüd juba lausa kolm sirmokast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar