Aed on muutumises. Ei ole nii, et teed ühe korraga kõik valmis ja ongi kogu lugu. Aastate jooksul saad uusi istikuid ja neile sobivat kohta otsides oled sunnitud vahel vangerdusi tegema. Just nõnda on juhtunud mu tiigitaguse Aadria õuega, kuhu kavatsen punuda oma nurgakese Omalose platood Kreetalt. Mullu saadud kreeta tselkva (Zelkova abelicea) sai endale kasvukoha Aadria õue sissepääsu naabrusse, tänavu 1. aprillil kolisin liinitsoonist tiba tiigi poole. Ning järjest enam hakkasid häirima sealsed valgepöögi (Carpinus betulus) kulissid, ehk kaks hekijupikest. Varem kujunduslikult ägedad ja täita omal kohal, nüüd aga mitte enam. 1. aprilli vaade valgepöögikulissidele:
Mõtlesin, et ehk aitab lühemaks lõikamine. Vaated madalamaks kärbitud valgepöökidele 1. maikuupäeval:
Aga ikkagi ei. Eile torkas pähe, et peab siiski need sealt minema kolima. Mõeldud ja täna ka tehtud. Valgepöögid olid juba päris piraka juurestiku laiali ajanud, karm raiumine oli see paraku. Mis parata, mis parata. Välja kangutatud valgepöögid panin tiiki likku:
Sel ajal kui nemad seal ligunesid, kaevasin kuus auku. Hulk maad eemal, alumise heinamaa ülaservas:
Üsna lubjakivine maa seal. Ning sügisest-kevadine sekka ka liigniiske. Ajutist liigniiskust taluvad valgepöögid aga hästi. Ning siis kärutasin kõik kuus istikujurakat ükshaaval kohale ja istutasin paika. Igale istikule kaks ämbrit vett kah. Tampisin mudase pinnase kinni. Tulemus jäi igati tore. Tegelikult olin juba aastaid mõelnud, et seal topiaar-aia servas võiks olla veel üks hekijupp. Lisaks olemasolevale valgepöögi- ja pöögihekile. Omalaadne poolsuletud õu jäi nüüd. Vast lähevad need vaesed ärarebitud valgepöögid ikka kasvama...
Nõndaks, ja nüüd vaade lagedaks tehtud alale, kust valgepöögid said minema küüditatud:
Kreeta tselkva on näha all paremas nurgas. Kui lookvõrsikud juured alla võtavad, siis ühe tselkva saaks istutada paremal olevale mullaribale. Kahte sinna ei mahu, sest must mänd (Pinus nigra) hakkab tulevikus väga laiutama. Vasakpoolsele ribale aga puud istutada ei tasu, sests see on juba elektriliini kaitsevööndis. Sinna saaks aga susata kreeta kukerpuud (Berberis cretica). Tundub, et mullu külvatud seemned hakkavad tärkama. Mis on igatahes väga rõõm!
Kreeta tselkva puhkeb praegu, üleeilse -1 kraadise öökülma eest kaitses suur katteloorist telk. Ikka talsedi talse, et -21 kraadine talvekülm ei teinud sellele Kreeta relikt-endeem puule midagi. Poleks uskunud, et see liik ikka nõnda vastupidav on! Vaated puhkevale Zelkova abelicea'le:
Selline Carpinuse-Zelkova postitus tema nüüd sai. Täitsa väsinud tõttöelda. Ei olnud see valgepöökide rebimine väga kerge midagi, ikka täitsa töömoodi töö!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar