Möödalibisevad mainädalad

 Hoolimata jahedusest kulges maikuu oma kindlat rada. Aina uued ja uued õitsejad, keda heal juhul vaid möödaminnes jõuad märgata, veel vähem aga kuskile postitada. Eelmine nädal oli koolinädal, enne seda koduseid tegemisi, nüüdseks on koduaias tegemisi juba lausa ülepea. Pole siis ime, et kuskil looduses käimiseks (välja arvatud oma mets) pole üldsegi mahti. Peaks üle lugema tänavuaastased Nõmba jumalakäpad (Orchis mascula), aga mette ei saa sinna küla lõunaserva mindud. Nüüd juba oma aias hallid käpad (Orchis militaris) õitsemist alustanud.

Mõnda huvitavamat hetke tahaks siinkohal siiski jagada. Peab mingi valiku tegema. Jäägu pealegi virsikuõied ja paljud muud kõrvale. Mõni pilt 19. maikuupäevast. Alustan 'Tapio' ülasest. Jajah, mul on omanimeline Anemone ranunculoides sort. Taavi Tuulik kunagi Nõmba metsast leidis, aga mulle es öelnud teps, et mu nime pani sellele natuke nartsissiõielisele ülasele, sain sordist teadlikuks alles mõne aasta eest Katrin Mäeotsa kaudu Tartu botaiast. Aprillis lõpuks mulle kohale mõni nääps jõudis. Eks nad jäid põdema, õied pisikesed, aga midagi siiski täitsa arusaada on. Kaks pilt siinkohal: 3. maist ja 19. maist:

    

             

 Metsaaias oli õied lahti löönud Soulangei magnoolia, vbl sort 'Peppermint Twist'. Õiekattelehed küll eelnevatest külmadest pisut pruuniplekilised, aga pole hullu.

              

             

 Metsas õitseb Forresti rodo 'Baden Baden', oma tumepunaste õitega ikka väga talse, lehed on kah huvitavad. Tänavu juba veerandsada õisikut.

Keskmetsas avastasin õitsemas juudapuulehikud (Cercidiphyllum magnificum). Tillukesed seemned korjasin ühel külmlumiselt detsembripäeval 2012 Tln botaiast, ruumipuudusel olen pea kõik istikud metsa viinud, aga näib, et saavad hakkama, kui isegi õied juba peal! Tõsi, isastolmukad juba kuivanud. Isaspuude seas vaid üks emane, sel toredad punased pulgakesed.

Aadria õues aga kohtasin imelikke seeni. Nagu miski männikoorepraht esmapilgul. Ilmselt miskid karikseened? 

Järgnes koolinädal. 20. mail oli ekskursioonide päev. Kristiina Hellströmi aias hakkasid anemoonid juba õitsema. Ja poputab väikest niiskeosakonda seal loopealsel ta, ms kullerkupud kullendasid. Tal on suhteliselt väike see aed, üsna loodusesse sulanduv, aga siiski tugevalt kujunduslikku kätt saanud. Olen ta juures varem korra käinud, käoraamatute õitseajal, nüüd siis kevadel. Üks pildike sealt, ligustriheki taga jugapuupallide ja kullerkuppude (Trollius europaeus) pallikestega:

Ja üks hästi sarvelik teevaade ta koduväravas:

Käisime Kr. Hellströmi juhatusel ringi Suuremõisa aias ja lossi ümber, väga huvitav oli ta jutt aiaajalooost etc. Ning siis Eesmaa-Anne aeda samas Suuremõisas. Seal olen ma mitu korda käinud, aga ikkagi tore. Kui Hellstömil oli paradiislik naadivaba aed, siis Eesmaal seda naadikraami jagub. Teeäärses kiviktaimlas paelusid mind taimed, mis mul endal on välja läinud. Nagu Euphorbia griffithii ja Asplenium ceterach. Ehk siis griffithi piimalill ja soomus-raunjalg.

Ja krimmi parukliilia on tal ilusasti elus ka. Ja Tšehhi tüüpi kiviktaimla oma püstiste paekihtidega on lihtsalt ilus vaadata. Aga ei jõua siin igast asjast pilte laadida üles. Taga varjuaias õitsesid kolmiklilled. Võimas on kolhise luuderohi (Hedera colchica). Harilikust luuderohust kuidagi troopilisema moega näib ta, turnides seal harulise saarepuu tüvel:

Pidin bussile kiirustama. Enne aga jõudsin sealsamas näha noorlehes sõnajalgu. Vahi kus, himaalaja adiantum ( Adiantum venustum) temal seal nõnda laiutab! See teeb kadedaks. Olen kahel korral üritanud selle ilusa liigiga, ei pole asja saanud. Lubas suve jooksul mulle sealt tutsakat. 

21. mai oli koolis köögiviljandamise ja pookimise päev. Pani maha tippsibulad, peedid ja kartulid; oad on varasemast ilusti tärganud. Kastsin üle kah, isegi kartoffelid nimega 'Birgit' said vett. Foto tegi Kristina Juusu: 

Ja esmakordselt elus pookimine. Tundus nii arusaamatult keeruline see koorelõhe tegemine ja üldse. Aga teise õunapuu pookimine läks juba lõdvalt. Polegi nii hirmus asi!

22. mail oli koolis suur rohimine etc. Mu eestvedamisel rohisime käpalist ümartiigiserva. Ja sai triiphoonest taimi välja toodud. Muide, rohekas santoliin (Santolina rosmarinifolia) elas ikka väga hästi selle pehme talve üle väljas, isegi istutuskastis! Kokku neli põõsakest. Aprillis tõin sealt pistoksi omale. Mis meenutab, et Tamme ürditalust tulid siin Nõmmba ju kah huvitavad ürditaimed, mis maha istutamata seni.. Nojah, see rohekas santoliin Suuremõisas:

Reedel, 23. mail korraldati kursakaaslaste n-ö õppesõit mulle siia Nõmba botsadi. Sellised taimehuviliste ringkäigud on alati nii toredad, teevad hea tuju. Paar fotonäidet by Kristina Juusu. Seletan Notofagus antarctica puude juures ning Chamaecyparis nootkatensise all.

Laupäev oli suht puhkepäev, eile sai viis ruumi puid kuuri alla laotud, palju aga veel laduda. Ja rohi vohab, on niitma hakata vaja. Umbrohu rohimisest ei tasu unistadagi. Ja istikud tahaks kah pottidest maha saada. Ja samas ikka igast õitsemisi muudkui tuleb ja läheb. Mahaleb-kirsipuu juba pudiseb vargsi. Samas euroopa toompihlad (Amelanchier ovalis) värskelt õides:  

 Metstulbid (Tulipa sylvestris) laamendavad õitseda, taustal Hedera helix männitüved:

Ning kestab ka Tulipa bakeri õitsemine. See Omalose platoo (Kreeta) liik, ehkki mul küll sort. Nõudvat õitsemiseks kuuma kuiva suve väidetavalt. Noh, kümnest sibulast viiel on õis. Mullu oli nirum õitsemine. Tunamullu, esimest kevadet, siis oli eriti vägev ja olid eriti rammusad. Aga hea, et üldse õilmitsevad siin need kreeta tulbid. Praegu varjus tehtud pilt ei saanud just parim, aga olgu peale.