Üpris tõmblev on see aprillikuu. Mandril on kontrastid veelgi võimsamad, seal saadi aprillikuu algul lausa kuni +26-kraadini küündivat kuumalainet naudelda. Siin Hiiumaal on olnud pisut mõõdukam, kõige soojemaks jäi 9. aprilli +18. Nüüd on aga juba nädalajagu vinget külma tuult. Isegi lumekirme tuli täna maha, mujal Eestis saadi ikka vist täitsa korralikku lund. Lumevaiba all on ka nii kauged kohad nagu Riia ja Jelgava. Hakkab meenutama 2017. aasta külma kevadet see tänavune.
Samas, selline külmkapitemperatuur on konserveerinud parajasti õitsvad kevadlilled. Ühest küljest toregi see, saab nende ilu kauem naudelda. Nojah, "naudelda" on vale sõna. Säärase kaka-ilmaga ei taha õues õieti ringi liikuda, rääkimata siis veel mingitest aiatööde tegemistest. Ses lumelögas tunduvad need lilled kuidagi võõrkehana, hinges on sootuks november.
Siinkohal mõned koduaia õitepildid läinud esmaspäevast, 15. aprillist.
Puškiiniad (Puschkinia scilloides) meeldivad mulle praegu vist kõige rohkem. Pildil tiigikaldal viltja kirsipuu all. Maja juures künkapealsel laamendavad nad iseäranis, on end külinud igalepoole laiali.
Tiigikalda kirgaslilled ( Chinodoxa forbesii) 'Pink Giant' elavad mul tiigikalda juudapuu all juba oma 15 aastat. Juurde nad seal miskipärast ei paljune. Aga vähemaks neid kah ei jää. Täitsa toredad. Fotol nende kahvaturoosalilla küll hästi välja ei paista.
Kuldkollased krookused (Crocus chrysanthus) kaukaasia tselkva all hakkavad nüüdseks läbi saama, sel nädalatagusel pildil näitavad oma parimat vormi. Ka nemad ei ole seal miskipärast eriti paljuneda tahtnud. Aga piisab neistki mõnest väiksest kollasepommist seal.
Kollased kuldtähed (Gagea lutea) seevastu tunglevad umbrohuna laiali. Istutasin neid kunagi klibutaimlasse, nüüd on usinalt mururohu sisse külvunud. Ju sipelgate abil. Üks igatepidi tore kodumaine sibullill!
Märtsikellukesed (Leucojum vernum) püsivad varjulises metsaaia servas kauem kui lagedal, praeguste külmadega tundub, et panevad maikuuni välja!
Üks sinilillepilt (Hepatica nobilis). Ja ühtlasi üks punane sinilill ka. On täiesti ise tekkinud sinna eemale. Esimese hooga imestasin, et mis kirev täpp. Ikka sinilill. Läheduses koduaias punaseid sinililli ei ole. Seda ootamatum ilmutis tema on.
Näh, nüüd läks pildiallkirjade järg natuke käest ära. Lisan pildi ja siis klõbistan selle alla:
Kopsurohi (Pulmonaria officinalis). Nõmbale toodud Kõpust juba sajandi algul. Olen sealt metsaaia sarapuu alt teda ka puisniidule jaganud, ent kõige paremini tunneb end ikka selles esialgses kohas. Hiiumaal on kopsurohi haruldane. Üks meeldiv leid oli naaberkülast Lojalt aprillis 2017. Seal kasvavad kopsurohud niiskes nõlvaaluses salukuusikus.
Paiseleht (Tussilago farfara) tunneb end metsaaia kuhjatud küngastel suurepäraselt. Õisi ehk nii hirmus palju polegi, küll aga suviseid lopsakaid lehti jagub liigagi ohtralt.
Jaapani nõiapuid (Hamamelis japonica) sain ma kunagi Järvseljalt ühes potis kogemata kaks tükki. Nüüd õitsedes ilmneb, et mõlemad on üsnagi erinevad. Ühel on õienarmad heledamad sidrunkollased, teisel aga kuidagi suuremad ning sootuks tumekollased.
Selline üpris kirev ülevaade. Kõiki õitsejaid sesse valikusse ei mahtunud, aga mis siin ikka liiga üle kuhjata, eks ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar